LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 9

1Ala Sauli iri kumiít eeharuusér Aako ngiwa dae tlaaqi, nee adór ngir tsu/i gari leelehhiít. Iri daqáy dír geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 2Barwadu giri firín awa i huwi baraá gixsár Dameski, awa taa gooín amór maraá saaliingw, as múk aa sláy nguwa tsegiiti, kudá' loohír Mungú gaa eehaar, hhawaate nee /ameenaro, nee nguwa huwi baraá Yerusalemu. 3Qoomár iwa aa'aá kay, iwa nakaá/ Dameski, gwa/ateemaá gawaá dooraá dahhá' nguri i gwa/aatiyé' ar gaanslaay bihhe sleémeerowo. 4Sauli iri yaamí huú', afoo gari axaás ar inós gwa babeer, “Saúli, Saúli, ahaá waáy, án mis gusiisiín?” 5Sauli iri oó', “Kuúng a heemá, Aáko?” Heedaádá' iri oó', “Aníng an Yesudá' kuúng ta gusiisiin. 6Ala kuúng na sihhiít, baraá gixsa i daheek, nee adór kuúng wa hariim tleehhamooro kingi kuúng i oó'.” 7Nee mukdá' nee Sauli ti alkoomá' tari sihhiít, tari tawó didí qartlimiít, asma afoo ka axamiis, ala hee ku ga/ayká. 8Sauli niwa yaamuú wa tláy, iwa qaytsiít, naxés ilaawós i xumiisiaaká. Mukdá' nee inós ti alkoomá' guri dawa óh, guri huúw ay Dameski. 9Iri iwiwiít deelo tám, i xumaamisiiká, slám i /ayayinká nee i wahahanká. 10Ala baraá Dameskiro eeharusmoko i deer, umuuwós a Anania. Aako iri oó' dír Anania ar baraá iigu'utu, “Anania.” Anania iri oó', “Aníng a diirí, Aáko.” 11Aako iri oó', “Sihhiít, tláw ay dír loohidá' ta bay Loohír aa gana'. Heé ta bay Sauli, oo yaamaá Tarso, na yaahaaseek dír doó Yudá wa ale. Inós haandá' hamí i firiirín. 12Nee inós heé umuuwós ta bay Anania gwa ár, ar baraá iigu'utu, iwa baraadí darahi as nguwa dabí qaasi, ilaawós iwa malé xumsór i ki/iya'.” 13Ala Anania iri oó', “Aáko, iidíguú heesíng aníng ugwa axmamiís dír múk yaarire, gídaabá heewí muruú tlákw gwa tlehhahhiít dír mukók oo hhohhó' oo baraá Yerusalemuwo. 14Slám ayaawihe hara'aya ga kón ar amór geeraharuusér urén daahh ar saalíngw múk Yahudi, ar muu sleémeero nguwa tsegiiti, kudá' umuuwók ateetimá'.” 15Ala Aako iri oó', “Kuúng tláw, asma heesíng a xooslmoó aníng naa tsawaár as iidíguueé' nguwa xu'utisi dír xoordu nee dír waawitá nee dír múk Israeli. 16Aníng a inós i laqaám adór slahha'amaaye kar yaariír ar inós wa hariím sleemuuwo as aníng.” 17Anania iri tláy, iri baraá do'dí dáh. Sauli guri dabí qaás, iri oó', “Hhiyaaeé' Sauli, Aako aníng iga ya/aáw, Yesu, kudá' kuúng ugwa i geehhouy baraá loohidá' nira hardát. Inós iga ya/aáw as ilaawók niwa male qaytsitiya', tuwa hatsisi Qeeruú hhoohhooe.” 18Hamtidár kilae muruú adór qafo ina baraá ilaawós wa paáhh, iri qaytsiít, iri sihhiít, kuri baatiís. 19Iri /ayín, /uuru guri sláy. Iri amoodá' wa hoót deelór hhaawaakahe dinkwa nee eeharuusér baraá Dameski. 20Iidíguú Yesu guri alki/iít baraá maraá saalíngw wa ale gídaabá inós a Garmoó Mungú. 21Nee múk kaangwí gwa axaas sleémeero tari waa/ooamín tari oó', “Heewí a kudá' múk Mungú gwa slahhe'emiísiíke baraá Yerusalémú wa ale, mukdá' umuuwí gu ateetiím. Nee gár nisa diirí hardáh aqo kaangwí, ngiwa tsegiiti nee ngiwa huwi amór geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi.” 22Sauli ina kumiít ar pihhu'uuma axweesantá Mungú alki/ituuwo, múk Yahudi oo Dameskír i dirií', gurir baá/, ngiwa laqaqan gídaabá, “Yesu an Kristo.” 23Deelór yaariir iwa waaráhh, múk Yahudi tari al axweés kuwa gaasi. 24Ala fuqurangw'ín kudá' Sauli guri tsaáhh. Inós kuri gigidín dír afér gixsár wa ale xweera nee tlaatla/aango, as kuwa gaasi. 25Ala eeharuuseerós xweeraawo guri dúx guri qás baraá lakwanti, guri aweerís ar gawaá koo/ír taa harweér ar gixsa. 26Nee Sauli iwa hardáh Yerusalemu, iri haragwagwa'án dír eeharuuse, ala eeharuuseedá' sleémeero inós guri da'ayumít, asma kwa tsaahhiiká inós tawa eeharusmo. 27Ala Barnaba Sauli guri huúw amór ya/abuuse. Kaangwí guri dir'ín i alki/iít adór Sauli Aako ngura ár loohiro, nee adór Aako ira axweés nee Sauli, nee Sauli Ya/abtór hho' adór ngira alki/iít ar pihhu'uuma baraá Dameskiro ar umuú Aako. 28Sauli nee inooín tari alhoót baraá Yerusalemú wa ale, iwa darahi nee iwa ti'imiiti. 29Ya/abtór hho' gari alki/iít ar umuú Aako, ar pihhu'uuma. Iri axweés nee tiri tlaampa'amisiyé' nee múk Yahudi, kudá' tsifrír Yunanír ar axweesá'. Ala inooín adór kur gaasi kari axweés. 30Ala hhae lama ngiwa slayé', Sauli kurir tláy, kuri haydohiís ay Kaisaria, as iwa kumiiti ay gixsár Tarso. 31Múk Kríshaanáy amohhooa gari sláy baraá yaamaá Yudea sleémeerowo nee Galilayaro, nee yaamaá Samaria. Tari kwaá/ gawaá loohír Aakoowo, tari kumiít baraá ilaiwa/amér Aakoowo, nee tari doogigín ar alee/isoó Qeeruú hhoohhoó'. 32Nee Petro iwa harweeriirín, iri aweér ay amór múk Mungú oo yaamaá Lida. 33Baraá yaamuudae heeko guna ár, umuuwós a Ainea. Heewí i gawaá faltá hotaatín kureeri dakaát, asma a heé aa sol'omiit. 34Petro iri oó', “Ainéa, Yesu Kristo kuúng u hungu/uus. Tláw, faltók amohhe'eeseek.” Qoomadár kilae iri tláy. 35Nee muu sleémeero oo baraá yaamaá Lidár i dirií' nee Sharoni, Ainea kuwa ár, Aako kuri haratlintií'. 36Nee eeharuso'orka wák i deer baraá gixsár Yafaro, umuuwós a Tabita, tsifrír grikiro a Dorkasi (gídaabárós a tlaaqati). /Ameenirí tlehhema'aá hho' awa yaariir gaa tlehhaahhít, nee ilahhooa ga hanmaamís dír múk i alé. 37/Ameenirí deeloodae tiqti gana ót, iri gwá'. Nee hamaatlaro kawa hhe'eés, kari qaás gawaá goroófad. 38Gixsár Lida ka tseew dír Yafaro. Eeharuuse gari axás gídaabá Petro i amoodá' i dirii'. Múk tsár guna ya/áp amoorós i alé. Petro kuri harhheehhe'eés kuri báy, “Qwaláng ar gaanslaay.” 39Petro iri tláy, nee inooín tiri koné'. Iwa hardáh, kuna tsa/aás gawaá goroófa. /Ameenár kwaeeli sleémeero tana bihhiiwós i sihhiít, ta /aa/amín, kuri inqwaruú i laqaqán, nee hii'ii, kudá' Dorkasi aa hirít qoomár iwa slaf. 40Petro muu sleémeero guna tsee/í duúx. Iri tumbarara'aát, iri firín. Iri amór tuuaár i warqáy iri oó', “Tabita, tlawáng.” Iri qaytsít, nee Petro nguwa aán iri tleér, iri iwít. 41Gari dawa óh, gari sihhitís. Múk Mungú nee /ameenár kwaeeli giri ateét, /ameenidá' gana geeraaín i qaás ka saxamaar. 42Kaangwí ina xu'utiít baraá gixsár Yafa sleémeero. Múk yaariír Aako guri haratlintií'. 43Petro deelór hhaawaaká gana hhe'eés baraá Yafár wa ale dír doó heeko ta bay Simonú kadaá tlehhahhiít.

will be added

X\