LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 7

1Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi iri oó', “Kaangwí oo lóe?” 2Stefano iri oó', “Hhaee'eé' nee baabi'iieé', iia qaasaak. Mungú xirfuú koóm ina geehhooúy dír Abrahamu baabuúrén, qoomár iwa baraá yaamaá Mesopotamiár i dirii'i, qoomaadá' niwa loohiiká baraá yaamaá Harániro. 3Mungú iri oó', ‘Ti'iitáng baraá yaamuuwoge nee dír xwayliitéroge. Tláw ay dír yaamuudá' án ni laqaam.’ 4Abrahamu iri tláy baraá yaamaá múk Kaldayó wa ale, iri hotángw áy baraá yaamaá Harani. Alaá gwa'arár baabuúwose Mungú guri loohatís ay baraá yaamuuká' kuungá' hamí ta hota'. 5Ala Mungú yaamaá ngwa i haniís i kahhiyá', tam har digiruú wák. Tam inós na/aay gu konkahe, Mungú al'axweesani gari haniís gídaabá, ‘Yaamuuká' a kók nee xwaylarók.’ 6Mungú iri oó', ‘Xwaylarók i dahaaye tleehhít baraá yaamaá múk hatlae. Nee mukdá' giri lawaaler'ín tleehh, nee kiri tlehhma'aá tlákw i tlehhiit ay har qoomár kureeraá tsiirér tsiyáhh.’ 7Ala Mungú iri oó', ‘Ala xooroodá' inooín gi lawaale tleehh, aníng a sakwasleemuút. Aluuwo inooín tindiri ti'iit baraá yaamuudae, án tiri ilaiwawaa/ baraá yaamuuká' wa ale.’ 8Alqadór al/utlo gari alqadín. Abrahamu iri laqwaál Isaka, nee bál dakaát guri al/uútl. Isaka iri laqwaál Yakobo. Nee Yakobo iri laqwaál kudá' mibá nee tsár. Inooín a bariiseerén. Nee kudá' sleémeero kiri al/utlín. 9“Bariiseerén tidá' Yosefu guri ilaá tlákw ar ga/eér, kuri weeriís as kuwa huwi yaamaá Misri. Ala Mungú i dinkwa nee inós. 10Mungú guri ba/amís baraá slahha'amaayeerós tidá' sleémeerowo. Guri gitse/aá hhoó' i haniís nee sagalooa dír geerá Faraowo, waawutmoó yaamaá Misri. Yosefu kuri uráy i haniís nee Farao gawaá daanduú yaamuuwose nee daanduú do'ós sleémeerowo. 11Giyeét niri tleér baraá yaamaá Misriro nee Kanaani sleémeerowo. Muu slahh'amkú úr guri sláy, tam baabi'iirén muruú /aymár gi buu' iri qwaár. 12Yakobo ngiwa axaás gídaabá muruú /ayma i deer baraá yaamaá Misriro, baabi'iirén giri ya/aáw aa'aá geeraawo. 13Tawa kií/ sagaáwa tsare, Yosefu tiri xu'utís dír hhaeewose. Hha'aá Yosefu niri xu'utitiyé' dír Faraowo. 14Yosefu muu guri ya/aáw as baabuúín kuwa ateet nee mukós sleémeero, as tawa /eeti Misrír i alé, nee inooín sleémeero a mibeeraá faanqw nee kooán. 15Yakobo iri aweér Misri, iri gwaá' baraadá' i alé, inós nee baabi'iitene. 16Kiri huúw ay Shekemu, kiri foól baraá qaymoodá' Abrahamu aa tlaáxw ar peésa dír daaqoó Hamórí wa ale, tidár baraá Shekemu. 17“Naagáy al'axweesantadá' Mungú aa haniís dír Abrahamu iwa naká/ boo/eesaro, mukdá' iri doogigín nee iri ló'wa tlaáhh baraá yaamaá Misriro. 18Nee waawutmoó hatlá' kuri qaás baraá yaamaá Misriro, oo Yosefu gu xuaaká. 19Kwí múk tlahhayrén guna baramaanuús, nee baabi'iirén giri tlehhema'aá tlákw i tlehhiít. Hara'aya gari haniís gídaabá na/'aá ninakw ki kwakwaahhi, as mindiwa hootiyé'. 20Qoomaadae Musa kuri laqwaál. Inós ku hhoohhoó' ló' wa ale dír geerá Munguhe, kuri umín slahheeri tám doó baabuúwós wa ale. 21Nee kuwa kwaáhh, dasír Farao guri slés, guri umiín adór na/aywós wa ale. 22Musa kuri intsaahhatimís sagalooár múk Misri sleémeerowo. Tari heé ilakaahaár baraá axweesanto nee baraá tlehhemi'iwo. 23“Kureeraá mibeeraá tsiyáhh ngiwa áy, kwasleema gari tsaát baraá muunaáwose hhaeewós múk Israeli ngiwa qaytsuú ay. 24Heé wák guri ár, naxés ku hara/uuntsitsín nee heé Misri. Musa heedá' guri aleeáy, heedaáduú Misri guri gaás. 25Inós ngi xui hhaeewós ngi tsaahhiyá' gídaabá Mungú gin ba/amár i hanmiis ar dakós, ala ngaa tsaahhi'iiká. 26Looaytleérós iri malé daqáy amór hhaeewós. Iwa hardáh naxés múk tsár oo Israeli ti muux. Giri har'ohín iri oó', ‘Xaysé' muk'eé', kuungá' a hhae, misti hara/untsitsiindá'?’ 27Ala kudá' kuqá' hara/untsitsiím, Musa guri tliwií/ amorqá' i ale, iri oó', ‘Heé kuúng ugwa uráy qaas, nee tawa har'ohusmoorén, a heemá? 28Aníng i gaasár wa slá'a, adór heeduú Misri taa gás isá/.’ 29Musa /aymuuwí nguwa axaás, iri goów ay yaamaá Midiani. Iri dahi'iimár ar hoót ayaadae. Na/'aá tsár awa daaqaay gay ayaadá' wa laqwaál. 30“Kureeraá mibeeraá tsiyáhh niwa waarahhiyé', kuri i hardáh nee malaykamoó Aako baraá darmuú tloomár Sinai, ar asltá gawaá kiintuú wa oh. 31Musa gadaádá' ngiwa ár, iri waa/oó/, ala iwa tseewúy as adoodá' ngiwa ari, afór Aako gari axaás ar kah, 32‘Aníng a Mungú baabi'iiwók, Mungú Abrahamu nee oo Isaka nee oo Yakobo.’ Musa iri daaraxaát, iri naá/ tam qaytaro. 33Kuri báy nee Aako, ‘Ya/ataawók duuxeek gawaá ya'aawo. Asma diirí tawa sihhimit a yaamaá hhoohhoo'. 34Aníng slahha'amaayér muk'eé' aga ár, kudá' baraá Misrír i dirií'. /Aa/eeín iga axaás, aníng nina aweér as ngiwa ba/amis. Gawaá adoorihe, qwaláng, aníng kuúng u ya/aáw ay yaamaá Misri.’ 35“Musawí an kudá' taa sií' nee baabi'iihúng, kuri babáy, ‘Heé kuúng ugwa qaas a heemá tawa heé úr nee tawa har'ohusmoorén.’ Ala Musawí an kudá' Mungú aa ya/aáw sleeme, tawa heé úr, nee gweerusmo, kuwa alee/iisi nee malaykamoodá' gwa i geehhoouy ar baraá kiintuú asla. 36Kwí an kudá' inooín nga duux, layu gina tlehhiít nee muruú waa/oo/amór koóm baraá yaamaá Misrír wa ale, nee baraá tlawtá Shamú wa ale, nee baraá xanxaay, ar har kureeraá tsiyáhh. 37Musa an kudá' múk Israeli gwa bay, ‘Aakoó Mungúhúng aarusmo ngu sihhitis baraá tla/ángw hhaeehúng wa ale, adór aníng, inós iiár i qaasaak.’ 38Qoomár muu iwa burumburiit baraá xanxaywo, Musa ina sihhiít tla/ángw bariiseerén nee malaykamo, kudá' aa axwees nee inós gawaá tloomár Sinaír wa ale. Inós axweesanoó slafiingw nguna ilaóh, as nguwa atén i haniisi. 39“Heewí baabi'iirén ngwa slai'iiká ilaiwa/ameero, ala kuna sií' amór saáw i alé, nee baraá muner'ine tari kií/ Misri. 40Haruni kuri báy, ‘Mungui tleehhang awa atén ti geerahará', asma Musawí atén taa hingees baraá yaamaá Misrír wa ale, gár gwa eer a xuanaaká.’ 41Murslaaqatuú dama kuri mungú tleéhh deeloodane, kuri ilahhooár i hanmiís, gadiyér dabaaín kay sa qwalalaá/. 42Mungú iri gurhaamuút, giri geexáy as murslaaqatuuín ngu xirfeemisiye', adoodá' kara gooín baraá kitaabuú aaruuseero gídaabá, ‘Kuungá' múk Israeli, hikwaadá' nee ilahhooadá' ta hanimisé' kureeridá' mibeeri tsiyáhh baraá xanxáy wa ale, a ngina aníng i hanmisí'i? 43Aasla'áy, a aningeeká. Kuungá' heémár Moleki ana gagariindé', nee tsetsee/ír mungúhúng, kudá' ta babay Refani, murslaaqatuudá' taa tlehhé' as kuwa sluufimisa'. Gawaá adoorihe án kuungá' nu loohatís nuri har waarahhaás Babuloniro.’ 44“Baraá xanxaywo baabi'iirén heémár lamabu'uungw ngi koná'. Mungú tina geehhoeés dir'ín i aleeró ar baraá heémadá'. Heémadá' kana tleéhh ar adoodá' Mungú ngira hara'ayín dír Musá i alé, nee ar slaqsaydá' Mungú aa laqán dír Musa. 45Aluuwo bariiseerén heémarí gari ilaót dír baabi'ii'ín wa ale. Kari gagaarín qoomár kiwa geeraharahari nee Yoshua. Qoomaadae Mungú múk xoordu guri guús geerá baabi'iirén wa ale. Baabi'iirén niri dahiyé' baraá yaamuudá', yaamuudá' ngiri hayohiyé'. Heémadá' iri hotaatiín baraá yaamuudá' wa ale ay qoomár Daudi. 46Daudi inós gurtleemuú Mungú guna sláy nee Mungú guri firín. Daudi ya/aamár Mungú gari firín as do' nguwa tleehhi oo Mungú Yakobo iwa hooti. 47Ala heé do'dá' gwa tleehh aluuwo a Sulemani. 48“Ala Kudá' Gawtí dirií' i hootiiká baraá maraá taa tleéhh ar dabaá muu. Adoorí aarusmo gaa qaroó oó', gídaabá, 49‘Aako i kaahi, Doori a dír kitangw'eé' kuduú aleesleemu, nee yaamu a dír ya'aaeé' ngi qaas. Ala doó kuungá' ni aníng i tlehha' a doó adoomá? Laqaá dír án niwa iwiwiit a dír adoomá? 50Ahaá, muruuwí sleémeero dákw gwa tleehh a kwe'eéneéke?’ 51“Kuungá' tundu sage gawdén. Slám munerhúng nee iiaahúng a adór taqár múk Mungú xua'aaká. Umuúqo daqto kuungá' Qeeruú hhoohhoó' un siaiindá' adoodár baabi'iihúng sleeme naa tleehhiyé'. 52Aaruusér baabi'iihúng aa meér gusisiingo a gaalá? Inooín aaruuse kana tsuú/, tidá' aa aaririin gídaabá kudá' ganaá' ni hardah. Hám kuungá' ugwa saki/é' kuri gasé'. 53Kuungá' tam hara'ayár Musa aga sleeri'i ar loohír malayke, ala tam adoorihe hara'ayadá' aga oti'iiká.” 54Axweesanaywí kuwa axaás, muner'ín kari slahhe'eemiís, Stefano kuri /atló i tlu'ún. 55Ala Stefano inós i haats Qeeruú hhoohhooe, ilaawós giri kiririhhín gawaá doori, xirfuú Mungú guri ár, nee Yesu aa sihhiít bihhaá dákw doó /iyáy oo Mungú. 56Iri oó', “Doori iga ár naa gweeritiyé', nee Garmoó Hee aa sihhiít bihhaá dákw doó /iyáy oo Mungú.” 57Tari tsimahhuús ar afór ur. Iiaaín kiri tuntuúk. Stefano kuri i haratláy sleémeero ar muunuú wák. 58Kuri duúx tsee/aá i alé gixsaro, kuri tlaquút ar tlaa/e. Nee lamabu'uuse inqwaruuín guri qás dír ya'aá garmaako ta babay Sauli. 59Stefano qoomaadá' kuwa tlaquuti ar tlaa/e inós iri firín iri oó', “Aakoó Yésu, muunuúeé' ilaooheek.” 60Iri tumbarara'aátc, iri tseé' ar afór ur, iri oó', “Aáko, tlakweemaaká' mi daanduuín i faaraar.” Adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, iri gwaá'.

will be added

X\