LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 27

1Qoomár hara'aya kawa duúx gídaabá a aa'aá kawaán ar baraá tlawi ay Italia. Paulo kunguri duúx, nee múk hatlá' oo taa tsegiít, kiri qaás dabaá heeko ta babay Yulio. Inós a geeraharusmoó daqtá askaárír múk Rumi, daqtadá' ta babay “Daqtá Waawutmoó múk Rumi.” 2Ana tsa/amán miringamooko oo baraá Adramitiór i dirií'. Miringamoodá' amór i kay a baraá gixsadaá afaá tlawi awa yaamaá Asia. Tari tlawaán. Aristarko, heé gixsár Tesalonike ar baraá yaamaá Makedonia, nee atén ti koomaán. 3Looaytleérós ana hardahaán Sidoni. Yulio Paulo guri hhooeemaá i tleéhh, ya/aám gari haniís iwa mulqeerós artá ay, as inooín kuwa alee/iisi. 4Tari didá' wa tlawaán, tari waarahhaán ar baraá tlawi bihhaá doó /iyáy awa Kipro, as fur'a kawa ilaguuwaan, asma fur'a ka ló' wa ur baraá tlawto. 5Tlawi kari waarahhaán, tawa nakaa/aán dír yaamaá Kilikiaro nee Pamfilia, tlawi kari waarahhaán ay dír gixsár Mira ar baraá yaamaá Likia. 6Didaádae geeraharusmoó askaari miringamo nguri sláy oo Iskanderiár daáhh. Miringámoodá' i Italiár káy. Atén tiri tsa/aás gawadá' i alé. 7Ana tseegimamiisaán aaiiwo. Deelór yaariir kay hhe'eesaán, tari hardahaán gixsár Knido ar qitla. Fur'a iri kumít tiwa il/aan loohidá' kuumtiro, tari bihhaá baskwár oohaán, awa yaamaá Krete, tawa waarahhaan ar Salmone. 8Tari kumiitaán afaá tlawtár alé. Tari hardahaán ar slahha'amaayér yaariir dirka ta babay “Afaá tlawi awa Hhoohhoá'.” Diirí ka saweeká dír gixsár Lasearo. 9Tari didá' wa hootaán deelór yaarire. Gawaá adoorihe a tsaxwá ur bar aga kumiitaán aaiikae. Asma hamí tam deelór Gwaawito aa waaráhh. Paulo axweesantí gari oó', gídaabá, 10“Oriyók, án ngi slaá' aaiirén kukaáká' diirí wa tleemu i tsaxwá koná'. Xooslár yaariir a qwaareesaán, nee miringamo, ala tam slafingwrén oo kilá'.” 11Ala geeraharusmoó askaári axweesanoó heé miringamoó madiít, nee daqaarmoó miringamoo, guna axaamiís ta oo Paulowo. 12Ala didaádá' ta i dirii'i i hariindaaká hotaango qoomár tsaaqwaaro. Gawaá adoorihe múk yaariír iri oó', “Gusé', waarahhamu bura aleeslawaán a waarahhaán ay Foiniki, as tawa hootaan qoomár tsaaqwaro.” Didá' an afaá tlawi awa yaamaá Krete. Diirí ina ganá' /iikwá al da/aáw; nee slám ina ganá' baskwá al da/aáw. 13Nee fur'ár baskuú daahh iri iimu/uún fukukueeliingo ar tseegamis, tay haraxuú' gídaabá hardahamu u aleeslawaán daxta as fur'arí. Miringamo kuri gweér, tari tláy, tari kumiít ar afaá yaamaá Krete ar adoodá' taa aleesláy. 14Deelór niina iwa waaráhh, fur'ár baambao iri /uurúr fukukueeliín, niri ti'ít ar /uuru amór yaamaá kaahaár wa ale. Baambaodá' a tidá' ta babay “Baambaór /iikwá al da/aáw.” 15Baambaodá' miringamo guna dalá/. Kari tsaahhaán gídaabá miringamo nee fur'a tlaampa'aamisuwo ti aleeslay'aaká. Miringamo sa daawimituwo kuri mawaán as kuwa harahuwahuuwi nee fur'a. 16Tari hardahaán amór yaamuukaari niina awa tla/ángw tlawi, awa ta babay Kauda. Tari bihhaá baskuú ar oohaán, amoodá' fur'a kawa ilaá/. Miringamoodá' niiná ta huwahuuwi nee kudá' úr, kuri aleeslawaán kuwa tsa/aasaan gawaá miringamoodá' úr i alé, ala ar ma/iís. 17Miringamoodá' niiná kuwa hhe'eés tsa/aasaro, him'e kari waarahhaás ar baraá guruú malaalimoodá' úr, kuri tseega hhe'eés as kuwa /aatleesi. Tari da'ayuút fur'a ngiwa huuwahup ay dír afaá yaamaá Libiya, ay dirka ma'aay kiwa niiná, didá' ta babay Sirti. Warqamaá uren awa fur'a baqamiingw kiri /aareés, as miringamo kuwa tseegisi nee fur'a. 18Ala fur'a tina ló'wa daawitimís. Gawaá adoorihe looaytleérós huwa kari kwakwaahhaán baraá tlawi as huwa kawa /aareesaan. 19Bál tám xooslár miringamo kari kwakwaáhh baraá tlawi ar dabaaín awa kilá'. 20Deelór yaariir iri waaráhh, tsee/amaá nee tsatse/ ugwa araaniiká, nee fur'a iri lówa kumít ar /uuru. Tam alhhe'eesaywo haraxu'utír tawa ba/aman iri fák. 21Deelór yaarire tawa iwiiwiít ar qwari, Paulo iri sihhiít tla/angw'ín i alé, iri oó', “Hhawaáte, qoomár aníng niwa oó' a tlawanaaká yaamaá Kretero alók ina iiár i qasé'. Muruuwí yaariír geera alók aa hhitiruutiiká nee aa qwaariiká. 22Ala hamí nu baw, ma da'ayumiitara'. Asma tam heé wák i qwaariiká dirhunge, ala a har miringamo kilós. 23Asma xweeraaká' laarí malaykamoó Mungúdá' aníng naa haratlintií', slám naa ilaiwawaá/, nina bihhieé' i sihhiít, 24iri báy, ‘Paulo, ma da'ayumitaar. Kuúng gár tuwa hariím an sihhít geerá waawutmoó múk Rumi. Nee qaytsiít, mukwí sleémeero oo aa'aá kaw dinkwa nee kuúng, Mungú ngwa kuúng i haniís.’ 25Gawaá adoorihe, hhawaáte, ma da'ayumitaara', asma án Mungú ugwa haratlintií' gídaabá adoodá' tinda dir'eé' oó', i tleehharút. 26Ala miringamoorén aqo kun huuw nee fur'a ay dír yaamuukaari kaahaar awa baraá tla/ángw tlawi, iri iisi'ín gawaadí alé.” 27Ana kumiitaán tiwa ar wemwaawén badu sleémeero baraá tlawtá Tla/ángw wa ale. Xweeraá bál deelór miba nee tsiyáhh niwa hardahiyé', qoomár dakiingo, múk baraá miringamoó wa gadiyuús ka xui, taa tseewúy yaamaá kaahaár i alé. 28Tlaa/ano kuri tseék gawaá ságw hhutlmo, kuri /aytiís baraá tlawi, as saweemaá tlawi kiwa tsaahhi. Kari tsaáhh ar har afi qoomár digír mibeeri tsár. Siiwár niina iwa waaráhh, tay malé tlaa/anoó /aytiís, saweema kiri tsaáhh a digir mibá nee kooán. 29Tari da'ayuút gídaabá miringamo i iisi'ín gawaá tlaa/ár baraá tlawtí alé. Tlaa/aá tsiyáhh awa miringamo ilaa/aro ngu aleeslaawá', kiri /aytiís baraá tlawi, awa taa tseék alá miringamoó i alé. Tari fitlitlín looa iwa tleer. 30Nee mukdá' baraá miringamoó wa gadiyuús iri guuwoó slaá' as baraá miringamoó úr kiwa geexay. Miringamoodá' niiná kuri aweeriís baraá tlawtí alé, adór múk tlaa/aá /aytisár slaá', kudá' miringamoó ilaa/aamá' amór ságw miringamoó wa ale. 31Paulo geeraharusmoó askaári guri báy, “Mukwí bir baraá miringamoó wa iwiwiitiiká, kuungá' a ba/aanda'aaká.” 32Askaári him'eedá' miringamoodá' niiná kura tseék, gari tsát, miringamo iri huú'. 33Maltlatlér boo/e iimi iwa piinsli'iimit, Paulo muu sleémeero guri harhheehhe'eés iwa /ayin, iri oó', “Ay laarí deelo a miba nee tsiyáhh tawa daamaraandé' nee tawa gwaawiwiindé', tam aga gaa /agi'iiká. 34Án kuungá' nun harhhheehhe'eés, muruú /ayma /ayaak, asma an gár tar slafa'. Asma tam oo wák baraá tla/angwhunge, se'eemír sagós i qwatká.” 35Adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, mukatmo guri taataáhh, Mungú guri sluufiís dír geerá muu sleémeeró alé. Mukaatmo guri parhhamiís, /aymaro guri iimu/ún. 36Sleémeero tari gur'ee kwaá/, nee inooín sleeme tari /ayín. 37Nee ateédá' baraá miringamoó i diriiá' a har tsiirér tsár nee mibeeraá faanqw nee lahhoó'. 38Tawa aáx, angaáno kuri kwaáhh baraá tlawi, as iiloeema kiwa /aareesi baraá miringamoowo. 39Looa iwa tleér mukdá' miringamoó madiít yaamuudá' taa i hardáh kaa tsaahhiiká. Ala gár taa ár a qul/irka ar ma'aay ar taa doogiye' nee yaamaá kaahaar awa naa tlapiitiye'. Tari al'axweés as miringamo kuwa hardahaasi amoodá' i alé. 40Him'eedá' tlaa/aá koom kari tsaát, kari máy baraá tlawi. Nee him'eedá' miringamo kur madiiti kari slakwekwe'eés. Warqamooduú fur'ár ila/aám kuri tleés amór ságw miringamoó wa ale, as fur'a miringamo nguwa geerí surkus, tari tseewúy afaá tlawi. 41Tawa hardáh dirka ma'aá tlawi ti dogiitiya', miringamo iri iisi'ín gawaá hhasaangwdá' oo baraá tlawi. Ságw miringamo iri iisi'ín, iri ló'wa nag'aát. Bartá alu kari tuu'uút nee /uuruú gwaanduú ma'aay, iri fee/ít. 42Nee askaári gár aa slá', a gídaabá mukdá' sleémeero taa tsegiít kuwa tsu/i, as tam oo wák dir'ine miwa waaraáhh ar baraá ma'aay ar qumburu/umit, iri goow. 43Ala geeraharusmoó askaári Paulo guna ba/amisár wa slaá', askaáridá' gari ilaá/, adoodá' taa slaá' makawa tleéhh. Ala iri hara'ayin gídaabá, mukdá' qumburu/umit gu aleesláw, ti geerí slaxi baraá tlawtí alé, nee ta hardihi yaamaá kaahaár i alé. 44Nee mukdá' aa meet, bahh'alé i tsa/an gawaá peehháy nee bahh'alé gawaá parhheemaá hatlá' awa miringamo. Nee gawaá adoorihe sleémeero tari hardahaán yaamaá kaahaár i alé ar saxareema.

will be added

X\