LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 19

1Qoomár Apolo iwa Korintór i dirii'i, Paulo iri waaraáhh ar baraá yaamaá kaahaar, iri hardáh ay Efeso. Iwa amoodá' i hardáh, tiri doogiyé' nee eeharuuserka, 2giri yaahaás iri oó', “Kuungá' Qeeruú hhoohhoó' ugwa ilaotí'i qoomár tawa haratlintié'?” Tari oó', “Aasla'áy, tam axaasa gídaabá Qeeruú hhoohhoó' i deer una qo axaasaniiká.” 3Giri yaahaás, “Baatiísmoó tundura baatiís a baatiísmoó heemá?” Tari oó', “A baatiísmoó Yohana.” 4Paulo iri oó', “Yohana muu guna baatimiís, kudá' aa hhu'u'un. Guri babáy gídaabá kudá' aluuwós wa hardáh ku haratlinti'i, inós an Yesu.” 5Inooín adoorí kawa axaás, kiri baatimiís ar umuú Aako Yesu. 6Nee Paulo dabaawós qaasaro ngiwa hhe'eés gawaaín i alé, inooín Qeeruú hhoohhoó' nguri slayé'. Tari axweés ar tsifrír xuawaslen, nee ya/abtór amór Mungú daahh kari axweés. 7Mukdá' sleémeero a hhawaataá har afi mibá nee tsár. 8Paulo iri dáh baraá doó saaliingw, iidíguú waawuti'iimár Mungú guri baraadá' wa alki/iít ar pihhu'uuma nee ar dae wasle. Paulo nee muu tina tlaampa'aamisiyé', nee muu guri harakeemiís. Adoorí gana ar kumiít ay slahheeraá tám. 9Muu bahh'alé ku sage gawdén, tari sií' haratlintaaooro, loohír Aako kari /ooslislín geerá boo/oó múk wa ale. Paulo inooín giri geexáy, eeharuuse gari paraátl. Gari ar tláy. Nee umuúqo deelooro iri intsaahhatimís baraá doó shuúlér heeko ta babay Tirano. 10Tari kumiít ar adoorí ay kureeri tsár, tam muu sleémeero oo múk Yahudi nee oo Yunani kudá' Asiár i dirií', Ya/abtór Aako gari axaás. 11Mungú muruú ak xuawaslén guri tlehhaahhiít ar dabaá Paulo. 12Tam warqama' nee inqwar kudá' inós aa tsiit geeraawo, kiri huúw amór tiqtuuse, tiqtir'ín tidá' iri hungú/, tam neetlaame sleeme giri geemeér. 13Mukko Yahudi i deer oo harweerariím. Inooín a múk neetlaamér gusaasiím. Neetlaame kari iiár guusaro, ar umuú Aako Yesu kuwa kaahi daanduú mukdá' neetlaame aa eér. Ta kaahi, “Aníng kuúng u guús ar umuú Yesu, kudá' Paulo i alki/iiti.” 14Daaqayko faanqw oo Skewa adoorí gan laqaqán. Skewa inós a geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 15Neetlaameedá' iri ó', “Yesu u xuú', nee Paulo u xuú' sleeme, ala kuungá' a ín heemá?” 16Heedaádá' neetlaame aa eér, inooin giri hara/akumiít, giri aleesláy giri ar baá/. Niri baraá do'dá' wa /akumiitiyé' ar /aankwets, amorqáqae kaa muxaaxín. 17Iidíguuwí kuri xuú' nee múk Yahudi sleémeero nee múk Yunani, kudá' baraá gixsár Efesór i diriiá'. Muu sleémeero iri da'ayuút ló'wa ale, nee umuú Aako Yesu iri ak xirfuút. 18Nee múk yaariír oo aa haratlintii', tlehhemi'ii'ín kiri hhu'u'ún kiri geehhoutís. 19Nee muu bahh'alé kuduú qwaslaare kitaabi'ii'ín kiri burumbuúr, kiri daá/ dír geerá muu sleémeeró wa ale. Nee faaro kari tleéhh, kari ár gídaabá tlaxór kitaabi'iidá' a shilingi kume mibeeri kooán. 20Adoorí an adoodá' Ya/abtór Aako ira geerí kumít, nee iri baaliín ar /uuru. 21Alaá kaangwí sleémeero iwa tleehharuút, Paulo axweesani gari tsaát gídaabá, “Án a waaraáhh ar Makedonia nee Akaya, nari kumiít ay Yerusalemu.” Iri oó', “Aníng amoorí bara hhe'eés, án gár iwa hariím an Rumír káw sleeme.” 22Múk tsár baraá mukdá' inós gu alee/iimamisa guri ya/aáw ay Makedonia. Mukwí a Timoteo nee Erasto. Ala inósuú kilá' iri Asiár wa hoót deelór hhaawaakahe. 23Qoomaadae slahha'amaayér yaariir niri ti'ít yaamaá Efesoro, as daanduú loohír Aako. 24Asma heeko wák i deer, umuuwós ku babay Demetrio. Heewí inós a kareermo. Inós slaqsoó maraá Artemi gun tlehhahhiit. Artemi inós a mungú /ameeni oo múk Efeso. Gadiyeérós tí múk gadiyuús dirós i alé gun slaasláwar yaariír i huuwahúp. 25Demetrio mukwí guri burumbuúr dinkwa nee múk hatlá' sleémeero oo gadiyér adór tidá' ga tlehhiít. Iri oó', “Kuungá' hhawaáte, kuungá' a xuá' gídaabá slaasláwarén dír kawa slaaslawaan a baraá gadiyeérí. 26Kuungá' aga aandé' nee aga axasé' adór heewí ta babay Paulo i tlehhiiti. I kaahi, ‘Munga'aá ta tlehhiiti ar dabaá muu a munguiwooká.’ Inós múk yaariír gwa harakeemiís guri warqeés, ala a diirír gixsár Efeso kiloseeká, ala tam baraá yaamaá Asia sleémeero. 27Gawaá adoorihe gadiyeérén tí i baraá tsaxwá úr i dirí', muu ngiwa waaqaai. Ala a har tí kiloseeká, ala doó hhoohhoó' oo mungúrén kwí úr oo /ameeni Artemi, kuri gaár i xuiiká sleeme. Slám tsaxwa i dayá' gídaabá mungúwí oo Artemi xirfuuwós ku hhitín, inósuudá' ta sluufimamiisi nee muu sleémeero oo baraá yaamaá Asia, tam múk baraá yaamu sleémeerowo.” 28Axweesanaywí kuwa axaás tari ló'wa buúhh, tari tsimahhuús, ta kaahi, “Artemi, mungú múk Efeso ku úr!” 29Tlaahhidá' iri kumít baraá gixsa sleémeero. Boo/oó muu Gayo nee Aristarko kiri ohín. Inooín a múk Makedoniár daáhh, tina al koné' nee Paulo. Mukwí kurir tláy ay dír neeto. 30Paulo inósuú kilá' iri dahamaá slaá' amoodár geerá muu. Ala haratlintaauuse aa ya/aandiiká. 31Ala mukdá' urén oo yaamuudá' bahh'alé a mulqér Paulo. Inooín muu kuri ya/aáw amór Paulo. Kuri harhheehhe'eés gídaabá miwa dáh baraá doó kwasleema. 32Qoomaadae dinkwadá' sleémeero i baraá tlaahhír i dirí'. Mukwí gár i tsimahhuusi a tí, kuqá' gár i tsimahhuusi a hatlá'. Asma múk yaariír gár taa sa burumburiít gaa xuiiká. 33Muu bahh'alé iri káh gídaabá heé tlaahhirí gaa qaas a Iskanda, asma múk Yahudi Iskanda guna huúw dír geerá boo/aay, ala Iskanda muu guri kuútl ar dawa as iwa xasliiti. Gari slaá' tiwa aleekal/an geerá múk wa ale. 34Kawa tsaáhh gídaabá inós a heé Yahudi, sleémeero tari tseeamín ar afór wák ar har qoomár looár tsár, ta kaahi, “Artemi, mungú múk Efeso ku úr!” 35Alhhe'eesaywo heé úr oo gixsa muu guri xasltís, iri oó', “Kuungá' múk Efeso, umuúqo heewo ga xuu' gídaabá múk doó mungúdá' úr oo Artémí xumxaxuúm, nee tlaa/anoodá' hhoohhoó' naa gawaá doorí wa huu' sleeme, an múk baraá gixsár Efeso. 36Iidíguuwí heé gu sií' i kaahh. Gawaá adoorihe, kuungá' xasliité', ma gaansluutara' gaa tleehhamooro. 37Kuungá' mukwí nguna diirí hubé', ala inooín gár taa fiís ar baraá doó mungú i káhh, slám /aymuú tlaákw oo taa oó' i kaahh daanduú mungúrén kwí oo /ameeniro. 38Ala bar Demetrio nee mukwí nee inós algadiyuusá' gaa ka kón ar hee kuwa sakwasleemuuti, maraá kwasleema i dayá', nee mukdá' urén oo kwasleema i deer. Ti amorqá' wa sakwasleemuutiye'. 39Ala bar gár hatlá' ta koondá' ar diimbé i deer, gaasíng ka amohhe'ees didár dinkwadá' kawa hariím ar muu sleémeero. 40Asma atén a baraá tsaxwá i diriiaán tiwa sakwasleemuuti as kaangwí laarí aa tleehharuut, asma tawa adór tlaahhi. Slám gár muruuwí sleémeero isa tleehharuút i káhh. Nee atén birtaa yaahaás dír kwasleemaro, gár tir aleeslaqwaan a koomanaaká.” 41Adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, dinkwadá' gari gaás.

will be added

X\