LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 17

1Paulo nee Sila tari waaraáhh ar tla/ángw Amfipoli nee Apolonia, tari hardáh ay Tesalonike. Didaádae do'ko oo saalíngw múk Yahudi i deer. 2Paulo iri dáh baraadí alé adoodá' /iisí i tlehhahhiti. Lel'aá tám awa hungu/uma gari baraadá' wa hhe'eés, tiri tlaampa'aamisiyé' nee múk Yahudi daanduú Gooír axweesantá Munguhe. 3Axweesantá Mungú gari dir'ín i gwa/atimís nee gari alki/iít gídaabá, Kristo gár kuwa hariím aqo kun slahhe'eemiis, nee niri waslee/ baraá múk aa qaátl wa ale. Iri oó', “Yésuwí iidíguuwós án ni alki/iit, inós an Kristo.” 4Bahh'alé baraá tla/angw'ine tari ya/án, tari haragwaá' nee Paulo nee Sila. Nee múk Yunani sleeme oo yaariír baraá kudá' Mungú ilaiwawa/a'a, tari ya/án, tam /ameenár hhaawaaká ar uren sleeme iri ya/aán. 5Múk Yahudi da/i guri eér. Múk tawo oo gídaabár koomaaká kuri tawo wa/angwsíng wa ohín, kuri burumbuúr as boo/aay kuwa slay. Tlaahhi kari qaás baraá gixsár wa ale. Tari haratláy dír doó Yasoni, as Paulo nee Sila kiwa leelehhiiti nee kiwa huuwi dír geerá boo/oó muu. 6Ala kiwa dakuús, Yasoni kuri óh, nee hhae bahh'alé, kiri huúw dír geerá múk urén oo gixsa, tari tsimaahhuús, ta kaahi, “Mukdá' yaamu gaa halelee' naa ayaawí hardáh sleeme, 7nee Yasoni mukwí gwa dahi'ís baraá do'ós i alé. Inooín sleémeero muruú ta tlehhahhiti a kudá' nee hara'ayár waawutmoó múk Rumi ti slaslawa'aaká. Asma inooín ta kaahi waawutmoó hatlá' i deer, ku babay a Yesu!” 8Gawaá adoorihe boo/aydá' nee múk urén oo gixsa iri kwisliít axweesanaydá' kuwa axaás. 9Ala Yasoni nee mukós doohhisaro kiwa hhe'eés, kiri geemáy as tawa qutli. 10Hamtidár kilae hhae Paulo nee Sila ngiri bayé', “Tlawsé' xweeraaká' alé ay Beroya.” Tawa hardáh tari dáh baraá doó saalíngw múk Yahudi. 11Múk Beroya a múk hhó' ta ak múk Tesalonikero, nee inooín Ya/abtór hho' ngina ilaohiyé' ar muunuú hhoó'. Gooi ngiri soomuusiyé', nee ngiri aldakuutiyé' umuúqo daqto, as ngiwa tsaahhiya' gídaabá kaangwí taa alki/iiti oo lóe. 12Múk yaariír baraá tla/angw'ine iri haratlintií', /ameenár uren ar yaariir ar múk Yunani sleeme iri haratlintí', tam hhawaataá hhaawa'aaká. 13Ala múk Yahudi oo yaamaá Tesalonike iidík kuri sláy gídaabá, axweesantá Mungú kaa alki/iít nee Paulo baraá yaamaá Beroyaro sleeme. Tari tláy, tari hardáh amoodí alé, tlaahhi kari qaás, muu kuri amoqwaareés. 14Hamtidár kilae hhaeedá' Paulo nguri bayé', “Tláw ay yaamuuqá' afaá tlawi.” Ala Sila nee Timoteo niri meetiyé' Beróyár i alé. 15Ala mukdá' Paulo gwa haydohiis, guri huúw ay Athene. Aluuwo Paulo giri ya/aáw gídaabá, “Sila nee Timoteo mindiwa ak tligiyé' aluueene.” Mukdá' iri kií/. 16Paulo Sila nee Timoteo giri Athénér wa dán. Gari ár gixsadá' naxés aa háts munga'aá dimbadimbehe, iri ló'wa gurhaamuút baraá muunuúwose. 17Qoomár iwa baraá doó saalíngw i diirii'i nee múk Yahudi tiri tlaampa'aamisiyé' nee múkdá' Mungú gu ilaiwawaá/. Nee umuúqo deelooro tiri tlaampa'aamisiyé' nee mukdá' nee inós ti dogagita' didá' mura' kuwa weerimamisi. 18Mukko oo intsaahhasár Epikureo nee ar Stoiko tiri tlaampa'aamisiyé' nee Paulo. Bahh'alé tari oó', “Daktantí gár i ooár wa sla' a milá?” Bahh'alé tari oó', “Baré a adór heé ya/abtór munga'aá xuawaslen ga alki/iít.” Adoorí kana oó' asma inós iidíguú Yesu guna alki/iít, nee iidíguú waasle/uuwós. 19Kuri óh, kuri huúw ay Areopago. Tari oó', “Xáy, intsaahhatisasíng /aben ar kuúng ta intsaahhatimis, atén xu'utiro a aleeslawaána? 20Asma muruú kuúng ta axwes a muruú waa/oo/amór koóm baraá iiaarene. Atén gídaabár muruusíng a sla'aán xu'utiro.” 21Asma múk Athene sleémeero nee dahaaye awa baraadá' wa hootá', pa/ángw gár hatlá' i kaahh, aqo har iidík haniisa nee axaasár muruú /abén. 22Paulo iri sihhiít tla/ángw doó kwasleema oo ta babay Areopago, iri oó', “Kuúngá' múk Athene, baraá mura' sleémeero aníng kuungá' naa tsaáhh adór kuungá' tar múk diinír aldakuút kángw kilá' wa ale. 23Asma aníng ana hi'iimiít baraá gixsarí wa ale, nee qoomár niwa hi'iimiit, muruú sluufimisuú munguihúng wa hariím una ár. Slám meésár ilahhooa ana ár ar taa gooín /aymi'iiká' i alé, ‘Dír Mungúdá' xu'utiitaaká.’ Ala aníng iidíguú ni alki/iit an iidíguú Mungúdá' kuungá' ta sluufimisa', kudá' kuungá' ta xua'aaká. 24Mungúdá' yaamu gaa tleehh, nee umuúqo gaaro ar baraawós i dirii', inós i hootiiká baraá maraá taa dabaá múk ar tleéhh. Inós a Aakoó doori nee yaamu. 25Slám inós gár i slai i káhh, tidá' inós kura sagadiyuús ar dabér muu. Asma inós an kudá' muu sleémeero gu slafíngw i hanmiís, nee hiinsla nee mura' sleémeero. 26Inós xoordu sleémeero gina iihhaáf baraá heé wák wa aleeró, giri qaás baraá yaamu sleémeero. Inósuú kilá' hariimadu gina qaás iimír aáng wa ale, awa qoomar'ín, nee harki/isoó hotangw'ín. 27Inós adoorí gana tleéhh as inooín inós kuwa leelehhiiti as kuwa slay. Ala tam adoorihe inós ku saaweeká dír umuúqo heerene. 28Asma, ‘Baraawose atén an hootaán, nee an hi'imiitaán, nee tawa slafaan.’ Tam goouuserhúng ar daa'aangw bahh'alé adoorí gaa kát, gídaabá, ‘Asma atén sleeme a xwaylarós’. 29Ala atén barnaxes a na/'aá Mungú, a hariímarooká atén tawa kaahaan gídaabá Mungú aa slaqás nee miisli, laqaá peésa, laqaá tlaa/ano. Asma muruuwí a muruú taa tleéhh ar aleesleemuú muu nee sagalooa. 30Qoomadá' iimi kawa boó/, Mungú muruuwí guna al qiqtlín, asma tawa adór muruú i ga/ayká. Ala hamí muu sleémeero gun ádbabáy umuúqo diiro gídaabá, ‘Hhu'u'umé'.’ 31Asma Mungú deelo gaa qaroó qaás, tidár múk baraaká' yaamu nguwa sakwasleemuuti ar gan'amu. Kwasleema dír heé ngay haniís a kudá' inós aa tsawaár. Nee Mungú gaarí gana geehhoutís ló'wa ale dír muu sleémeero, qoomár heedaádá' kuwa waasle/atís baraá múk aa qaátl wa ale.” 32Iidíguú waasle/ kuwa axaás, bahh'alé tari niqimís. Bahh'alé tari oó', “Atén iidíguusíng u malé axaasaán looár hatlae.” 33Gawaá adoorihe Paulo iri quútl, mukdá' guri didá' i geexáy. 34Muu bahh'alé iri haragwaá' amór Paulo, tari haratlintií'. Baraá tla/ángw mukwihe heeko a Dionisio. Inós a heé doó kwasleema oo Areopago. Heé hatlá' a /ameenirka wák, umuuwós ta babay Damari, nee mukko hatlá' sleeme i deer.

will be added

X\