LEHHEMA'AÁ YA/ABUUSE 10

1De'emadaádane heeko i deer oo baraá gixsár Kaisaria. Umuuwós a Kornelio, geeraharusmoó askaarír yaamaá Italiár daahh. 2Inós a heé Mungú gu ilaiwawaá/, nee múk do'ós sleémeerowo. Slám muu gun qaaqáy ilahhooár yaarire, nee Mungú gun firaarín daqisleém. 3Looarka wake iigu'utu guna ár qoomár looár gwaleél ar tlaatla/aangw. Malaykamoó Mungú guna i daqáy iri oó', “Kornelío.” 4Kornelio malaykamoodá' guri i qaytsita hhe'eés, iri da'ayuút, iri oó', “Gaa a milá, Aáko?” Malaykamo iri oó', “Firoorók nee ilahhooaro naa hardihiyé' gawaá doori dír geerá Mungí alé, nee Mungú gaa tsaáhh. 5Gimáy, muu na ya/aaweek ay Yafa, Simoni ateeteek, kudá' ta bay Petro. 6Inós a dahaymoó heeko ta bay Simonú kadaá tlehhahhiít, do'ós i afaá tlawtí dirii'. Inós tidá' kuúng wa hariim tlehhmuuwo ngi oo'.” 7Malaykamoodá' iwa quútl, Kornelio sagadiyuusér tsár ar do'ós gari ateét, nee askaarmoó wák oo Mungú gu ilaiwawaá/, baraá askaáridá' inós gu sagegadiyumamisa daqisleeme. 8Nee iidíguuwí sleémeero nguwa hhe'eés alki/ituuwo dir'ín i alé, giri ya/aáw ay Yafa. 9Bál tsár tawa baraá aaí dirii'i, gixsa kari i tseewúy. Qoomaadae Petro iri tsa/án gawaá daanduú do', as iwa firór ay. Qoomaadá' a looár lahhoó' ar tlaatla/aangw. 10Petro iri qwariít, i /aymár slaa'. Qoomár tawa muruú /aymár amohhe'eemisi, iigu'utu guri ár. 11Doori giri ár naxés naa gweeriitiyé', nee gár adór inqwaarír yaariir kingi aweerimiis ar pasleemaá tsiyáhh ay yaamu. 12Nee baraá inqwaaridae makaá da'awemo sleémeero awa ya'a' tsiyáhh i dayá', nee awa gur'ér ar hi'imiitá' sleeme, nee tsir/ooro. 13Afoo gari axaás i kat, “Pétro, tláw, makaysíng tsu/eek, /ayeek.” 14Ala Petro iri oó', “Aasla'áy, Aáko, asma aníng gár slasla/aar aga baloó /ayiiká.” 15Afoo guri i hardát sagaáwa tsár wa aleeró, guri beér, “Muruú Mungú aa hheehhe'eés, kuúng mu slasla/aruú babawaar.” 16Kaangwí ina tleehharuút sagaáwa tám wa ale. Aluuwo xooslmoodá' kuri ilaóh gawaá doorí wa ale. 17Petro iwa iigu'utudá' aa ár aldakuuti, mukdá' taa ya/aáw nee Kornelio, doó Simoni kuwa hhe'eés yaahasto, tari sihhiít afkuú doó i alé, 18tari ateét, tari oó', “Simonudá' ta babay Petro i baraá do'wíhe?” 19Ala Petro qoomaadae i iigu'utudá' aldakuut. Kuri báy nee Qeeruú hhoohhoó', “Mukko tám kuúng u leelehhiit. 20Tláw, aweér, nee inooín ti koondé'. Ma xuruutaar, asma heé mukwí ngwa ya/aaw a aníng.” 21Petro iri aweér amór mukdá', iri oó', “Heedá' ta leelehhita' a aníng. Ma katá'?” 22Tari oó', “Kornelio, geeraharusmoó askaári, atén tina ya/aáw. Inós a heé ganaá', slám a heé Mungú ilaiwawaá/, nee adór tar heé hhoó' múk Yahudi sleémeero ga xuu'. Inós kuna báy nee malaykamoó hhoohhoó' muu nguwa ya/aawi amoorók, as kuúng tawa amór do'ós i daqeer, as axweesantók ngiwa axaasi.” 23Petro mukdá' guri ilaóh dahaayeerós wa ale ar qwala/, guri deeliís baalaadae. Looitleérós Petro iri tláy dinkwa nee mukdá', nee hhaeekaari gixsár Yafár hootá' tiri alkoné'. 24Nee bál tsár malé alé iri hardáh Kaisaria. Amoodae Kornelio gina daamarán, nee múk do'ós gwa burumbuúr nee mulqeerose. 25Petro iwa dáh, Kornelio nina al'awín iri tumbarara'aát dír geeraawós i alé. 26Ala Petro guri tleés iri oó', “Sihhiít, asma aníng sleeme a hee.” 27Qoomár tawa axweesi, iri dáh baraá doó i alé. Petro múk yaariír nguwa ár oo taa burumbuúr, 28iri oó', “Kuungá' a xuá' gídaabá, a hariímarooká heé Yahudi iwa aldinku'uusi nee heé xoorór hatlá', tam nguwa i daqay. Ala Mungú nga dir'eén i laqán, án mawa gaa oó' daanduú heewo gidaabá ‘ku tlaákw’, laqaá ‘ku slasla/aár’. 29Gaarí an gár aníng nisa ya/aám hardahamuwo qoomár tiwa ateet, mawa sií'. Ala hám daxta gár isa ateté' a milá?” 30Kornelio iri oó', “Deelór tám ar aa waaraahhi siiwár adoorihe qoomár looár gwaleél, aníng a saaliím baraá dooeé' wa aleeró. Heeko inqwar /awák nina geeraaeé' wa adaá ti'iít, 31iri oó', ‘Kornelío, firoorók kaa axaás nee ilahhooarók Mungú ga xuu'. 32Ala kuúng muu na ya/aaweek ay Yafa. Simoni ateeteek, kudá' ta babay Petro. Inós haandá' i dír doó Simoní dirii', kudá' kadaá tlehhahhiít. Do'ós i afaá tlawi. Nee Simoni birna hardáh, inós kuúng u intsaahhatis.’ 33Nee hamtidár kilae án muu nguri ya/aáw ay amoorók. Nee kuúng adór hhoo' aga tléhh niwa hardát. Ala hám daxta atén sleémeero a dír geerá Mungú i diriiaán, as tidá' sleémeero ar Aako naa kuúng i hara'ayín kawa axaasaan.” 34Petro iri axweés, iri oó', “Daxta aníng aga tsaáhh gídaabá Mungú barqaanti ga konká. 35Umuúqo heewo oo Mungú gu ilaiwawaá/, nee tidá' ganaa' ar Mungú i slai ga tlehhiít, inós ku ya/án nee Mungú, tam oo xooro gaalá. 36Kuungá' a xuá' Ya/abtoodá' Mungú aa huúw dír múk Israeli, Ya/abtoodá' hho' ar wayda ar loohír Yesu Kristo. Inós an Aakoó muu sleémeero. 37Muruudá' sleémeero aa tleehharuut baraá yaamaá Yudea sleémeero kuungá' u xuá'. Ina iimu/ún baraá yaamaá Galilayár wa ale, alaá baatismooduú Yohana aa alki/iít. 38Kuungá' iidíguú Yesú Nasareti u xuá', adór Mungú ngura Qeeruuwós oo hhoohhoó' i haniís nee /uuru. Inós ina hii'imiít umuúqo diiro, gadiyér hho' gari tlehhiít, nee muu sleémeero guri hungu/uumiís, kudá' Neetlaangw aa slahhe'eemiís. Asma inós nee Mungú a dinkwa. 39Nee atén a lamabu'uusér muruudá' sleémeero aa tleéhh baraá yaamaá múk Yahudi nee baraá Yerusalemu. Inooín inós kuna kikií' gawaá peehhi, kuri gaás. 40Ala Mungú guri waasle/atís bál deelór tame, guri aleesleemuú i haniís iwa geehhouy. 41Ala a dír muu sleémeerowooká, a dír ateédá' Mungú aa qaroó tsawaár lamabu'uusér wa ale. Atén ana /ayiimaán nee ana wahaamaán nee inós, alaá inós niwa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa ale. 42Inós hara'aya ngina haniís ar muu kuwa Ya/abtór hhó' i alki/iitaan nee kuwa lamabu'uumaan, gídaabá kwí an kudá' taa hara'ayár i haniís nee Mungú, múk slaáf nee múk aa qatli nguwa sakwasleemuuti. 43Kwí aaruuse sleémeero guna adoorír lamabu'uún, gídaabá umuúqo heewo oo gwa haratlintii', tlakweemaawós ki hingees ar umuuwós.” 44Qoomár Petro iwa axweesantadí kahhi, mukdá' sleémeero axweesantadá' gaa axamiis. Qeeruú hhoohhoó' nguri slayé'. 45Ala múk Yahudi kudá' aa haratlintii', kudá' nee Petro naa al daqaye', tari waa/oó/, asma Mungú múk xoordaá hatlá' sleeme gwa tawó qáy Qeeruú hhoohhooe. 46Asma kina axamiís tawa axweesi ar tsifrír xuawaslen nee Mungú kuwa xirfayeemisi. Petro iri oó', 47“Heé ma'aay gi /itiím a heemá ar mukwí kus baatisiiká. Asma mukwí Qeeruú hhoohhoó' gwa ilaóh adór atén wa ale.” 48Petro iri oó', “Mukwí ku baatimiisi ar umuú Yesu Kristo.” Nee inooín Petro kuri firín iwa ayaaín wa hooti deelór niinawe.

will be added

X\