1 KORINTO 15

1Hhaee'eé', hám daxta aníng kuungá' nu inslawtís iidíguú Ya/abtoodá' hhoe naa dirhúng i alki/iít. Kuungá' Ya/abtoodá' hho' ana ilaoté', nee slám a kumitá' baraá Ya/abtoodae ay hamí. 2Slám kuungá' tundu ba/amis ar Ya/abtoorí, barnaxes aga kumité' Ya/abtoorí hho' kawa haratlintia' ar adoodá' aníng ngira alki/iít dirhúng i alé. Ala bar adoorír kumita'aaká, kuungá' daqaní ana tawó haratlintié'. 3Kaangwí gídaabár koóm aníng una ilaóh. Aluuwo aníng nguri dirhúng i haniís. Kaangwí a kwí gídaabá. Kristo ina gwaá' as daanduú tlakweemaarén, ar adoodá' Gooi i kat, 4nee ar gídaabá kuri foól, nee iri waasleé/ bál deelór tame ar adoodá' Gooi i kat, 5nee ar gídaabá tiri laqán dír Kefa, nee aluuwo dír kudaádá' Mibá nee tsár. 6Aluuwo tiri laqán dír hha'aá dinkwár i diriiá' awa tsirér kooane waarahhá'. Awa yaariir baraá tla/angw'ine tam hamí i slafiyá', ala awa niina bahh'alé naa qatliyé'. 7Aluuwo tiri laqán dír Yakobo, nee aluudae dír ya/abuuse sleémeero. 8Alaá mukwí sleémeerowo tiri laqán dir'eé' alé, ala aníng tam a adór na/oó taa laqwaali oo qooma gaa ayká. 9Asma aníng a heé niiná dír ya/abuuseero. Slám a hariimaaká tiwa babay ya/abusmo, asma aníng múk Mungú una gusiisiím. 10Ala gár aníng nis adoorí dirii' a tsuuqaá Mungú. Slám tsuuqaawós kuká' naa dir'eé' i haniís a tawoorooká. Ala aníng gadiyeét ana ak tleéhh ta kudá' hatlá' sleémeerowo. Ala heé gaa tleehh a aningeeká, ala a tsuuqaá Mungú kudá' dinkwár i diriia' nee aníng. 11Ala barnaxes a aníng, laqaá barnaxes a kudá' hatlá', adoorí aníng naa oó' an adoodá' ta alki/iitaan, nee an adoodá' kuungá' tara haratlintié'. 12Ala bar iidíguuwí ku alki/iit gídaabá Kristo aa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa alé, ahaá, bahh'alé baraahunge mas ta kaahi gídaabá, waasle/uú múk aa qaatl i kaahh. 13Ala barnaxes waasle/uú múk aa qaatl i kaahh, Kristo sleeme aa waaslee/iiká. 14Nee Kristo bira waaslee/iiká, alki/ituurén oo Ya/abtór hho' kawa alki/itaan a tawo, nee haratlintaaorhúng sleeme gídaabárós i káhh. 15Nee slám bar adoosíng, atén sleeme a adór lamabu'uusér Mungú ar lamuuse. Asma atén Mungú una lamabu'uumaán gídaabá inós Kristo nguna waaslee/atís, ala laatí gwa waaslee/atisiiká, barnaxes kangwhúng kwisíng oo ló' gídaabá múk aa qaatl i waaslee/iiká. 16Asma múk aa qaatl barnaxes i waaslee/iiká, Kristo sleeme aa waaslee/iiká. 17Ala Kristo barnaxes aa waaslee/iiká, haratlintaaorhúng a tawo, nee kuungá' a baraá tlakweemaahúng i kahhá'. 18Nee barnaxes a adoorí, mukdaádá' aa qaatl oo Kristo gwa haratlintii', inooín daqaní taa qwaár. 19Atén haraxu'utirén tidá' Kristo kuwa haraxuaán barnaxes ar slafiingwí kilós, atén daqaní a múk liitlakwén ta múk hatlá' sleémeerowo. 20Ala hám Kristo inós aa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa alé. Inós a bu'ungwdá' aa giirin oo mukdá' aa qaatl. 21Asma adoodá' gwa'ara kingira huúw nee hee, tam waasle/uú múk aa qaatl sleeme kunguna huúw nee hee. 22Asma adoodár muu sleémeero ir qatlatlin baraá Adamuwo, adoorí an adoodá' muu sleémeero kur waaslee/atisi baraá Kristowo. 23Ala umuúqo heewo nee qoomaarós. Kristo an bu'ungwdá' aa giirin. Nee gár aluudá' gi haar a mukós, qoomár inós binda kií/. 24Daqaní alhhe'eesaay nay hardah. An qoomár Kristo waawuti'iima ngiwa amór Mungú Baabá i haniisi, alaá waawuti'iima sleémeero baaliro binga hhe'eés, nee aleesleemu sleémeero, nee /uuruuwo. 25Asma Kristo gár kuwa hariím aqo in waawuti'ín ay dír Mungú wakuuseerós ngay gawaá dabaawós i qaasi. 26Wakusmoó alhhe'eesaay oo ta baali a gwa'ara. 27Asma Gooi i kat, “Mungú mura' sleémeero gway baál, gway gawaá dabaá Kristó i qaás.” Ala gooirí iwa kat gídaabá, “Mura' sleémeero kwa gawaá dabaawós i qaás”, gaarí ka geehhoo' gídaabá Mungú i kaahh baraá muruudá' sleémeerowo. Asma Mungú an kudá' mura' sleémeero gwa baal guri qaás gawaá dabaawós i alé. 28Ala mura' sleémeero burkwa hhe'eés qaasaro gawaá dabaá Garmá i alé, daqaní Garma sleeme ti dabaá Mungú i qaas kilós alé. Asma Mungú an kudá' mura' sleémeero gwa gawaá dabaá Garmá i qaas, as masók Mungú i mura' sleémeero tleehhiti baraá muu sleémeerowo. 29Asma mukko i deer oo ta baatimiisi as múk aa qaatl. Ala adoorí barka tleéhh, mukdá' aa qaatl gár kuwa alee/iisi a milá? Asma mukdá' aa qaatl barnaxes iqo waaslee/iiká, mukwí gár kus baatimiisi as inooín a milá? 30Nee atén awa kilá' gár tas darahaan baraá tsaxwaá i alé a milá' umuúqo daqto? 31Hhaee'eé', kuungá' a xuá' gídaabá aníng a aleesláw tiwa xirfayeemiis as kuungá' ar baraá Kristo Yesu Aakoorén. Ala kaangwí a oo ló'. Adoorí bar ar ló', kaangwí sleeme oo ló' gídaabá aníng umuúqo deelooro a baraá tsaxwaá gwa'arár i dirií'. 32Baraá gixsár Efesowo ana slaáqw nee makaá xaraaslá'. Ala qoomaadae geeraawo bar ana slaáqw as heeuumar'eé', gár geeraawo aníng ni slaw a milá? Barnaxes múk aa qaatl i baloó waaslee/iiká, “Gimsé', an /ayiimaán nee an wahaamaán, asma matlo a qatlaán.” 33Kuungá' miti kiloohúng al/agiimaara', “Asma mulqér tlakw i tlehhema'aá hhó' hhitiín.” 34Daarkiité' baraá oonitimerhunge, nee fuqurangwhúng ar gadiyuusaak, slám tlakweema mi tlehhiitara'. Asma kuungá' bahh'alé Mungú u xua'aaká. Aníng adoorí an káh as kuungá' nuwa murekees. 35Laqaá heeko i yaahaas gídaabá, “Adór múk aa qaatl kur waaslee/atisi a adoomá? Slaqwaá ni slaya' a slaqwaá adoomá?” 36Kuúng a daktani! Gadaádá' taa dahás i ti'itká bar aa ala gwaiká. 37Kuúng bar dahaasiín, gadaádá' ta dahaasiin a tidaádá' aa ureeriiká, ala a ilmo kilós, daqtakaaro laqaá ilmoó angaáno, laqaá ilmoó balángw hatlá'. 38Ala Mungú ilmoodá' gun slaqwtá i hanmiis ar adoodá' i slai. Umuúqo balaaliro slaqwtá i sleer a tidár da'awtós. 39Fu'unaay sleémeero a wakeeká. Fu'unaay bahh'alé awa muu, kookaari awa makaay, kookaari awa tsir/o nee kookaari awa siyó. 40Nee slám slaqwaá gawaá doori i dayá', tam slaqwaá baraá yaamu i dayá' sleeme. Ala slaqoodá' gawaá doori nee kudá' baraá yaamu xirfuuín a dimbadimbé. 41Tsee/amá i gwa/ateemaawós kón, nee slahhaangw gwa/ateemaawós a hatlá', nee slám tsatse/ gwa/ateemaawós a malé hatlá'. Nee tam tsatse/ gwa/ateemaaín ti alkon'aaká. 42Waasle/uú múk aa qaatl sleeme an adoorí. Slaqwa kan fool baraá hhapér i alé adoodár ilmo kur dahaasi. Slaqwtadá' taa foól a slaqwtá hhitiruut, tidá' waaslee/ a slaqwtadá' hhitiruutaaká. 43Slaqwtadá' taa foól a tidá' murér koom, tidá' waaslee/ a slaqwtadá' xirfuú koom. Slaqwtadá' taa foól a tidá' daqatlaakw, tidá' waaslee/ a slaqwtadá' /uuruú koom. 44Slaqwtadá' taa foól a tidá' hee kura tleéhh, tidá' waaslee/ a slaqwtá qeeru. Ala bar slaqwtadá' hee kura tleéhh barnaxes i deer, slaqwtá qeeru sleeme i deer. 45Adoorí an adoodá' Gooi i kat sleeme gídaabá, “Heeduú geera, Adamu, inós kuna slaqwtá slaáf i haniís.” Ala Adamuduú alhhe'eesaay inós aa Qeeru tleehhiít, kudá' slafíngw hanmiís. 46Ala slaqwtadá' ar qeeru, inós i giiriindaaká, ala slaqwtadá' hee kura tleéhh in giiriín, aluuwo tidá' ar qeeru niri hardat. 47Heé geera dír i dahhi a baraá yaamu, gár kura tleéhh a hhape. Ala heé tsár dír i dahhi a gawaá doori. 48Mukdaádá' taa tleéhh ar hhape, inooín aa slaqás nee heedaádá' taa tleéhh ar hhape. Ala mukdaáduú gawaá doori, inooín aa slaqás nee heedaáduú gawaá dooraá daáhh. 49Adoodá' atén tar slaqás nee heedaádá' taa tleéhh ar hhape, adoorí an adoodá' sleeme atén tir slaqsaay tleehhi nee heedaádá' gawaá dooraá daáhh. 50Hhaee'eé', gár án ni kah a tí gídaabá. Slaqwtadár baraaká' yaamu, tidá' taa tleéhh ar fu'unaay nee tseere, waawuti'iimár Mungú ga alká. Slám tidá' hhitiruut muruú hhitiruutaaká gu alká. 51Ga/aawaagáy, aníng gár lu/aaráy ngi dirhúng i oó' gídaabá, sleémeero a qatlanaaká, ala atén sleémeero ti warqees 52ar gaanslaay adór kwisliitár ila, qoomár tarumbeétadár alhhe'eesaay bira /á/. Asma tarumbeéta iqo /á/, nee múk aa qaatl kuri waasle/atis, tari múk qatlaaká baloó ale, nee atén sleeme tiri warqees. 53Asma slaqwtí hhitiruut gár kawa hariím in warqeér tawa slaqwtá hhitiruutaaká. Nee slaqwtír gwagwa'aam gár kawa hariím in warqeér tawa slaqwtá gwagwa'aamaaká. 54Ala slaqwtí hhitiruumiit qoomár bira warqeér tawa slaqwtá hhitiruutaaká, nee slaqwtí gwagwa'aam qoomár bira warqeér tawa slaqwtá gwagwa'aamaaká, daqaní axweesantí Gooi i kat aa bó/, tí kah gídaabá, “Gwa'ara kaa guú/, arba/ati kaa sláy.” 55“Xáy, Gwa'ára, arba/atirók i amá? Xáy, Gwa'ára, slahhe'eemisuuwók i amá?” 56Slahhe'eemisuú gwa'ara a tlakweema, nee /uuruú tlakweema a hara'aya. 57Ala Mungú ku sluufimiisi, kudá' arba/ati ngaa haniis ar loohír Aakoorén Yesu Kristo. 58Gawaá adoorihe, hhaee'eé' awa sla'aaruúse, kuungá' gawduwé', ma daaraaxaatara', kumiité' ló'wa alé baraá gadiyér Aakoowo umuúqo daqto. Asma kuungá' a xuá' gídaabá baraá Aakoowo gadiyérhúng tidá' ta tlehhahhita' a taworooká.

will be added

X\