1 KORINTO 1

1Ánuú Paulo barwaárí ngina gooiím. Aníng tina ateét tawa Ya/abusmoó Yesu Kristo ar adoodá' Mungú aa slaá'. Aníng nee hhiyaarén Sostene barwaárí ngina gooiimaán 2amorhúng i alé, kuungaásingá' Kríshaanáy, awa baraá yaamaá Korintór i diriia'. Kuungá' a múk Mungú gwa haratlintii'. Kuungá' tunduna hhoohhooeés ar baraá Kristo Yesu, tunduri ateét, as tawa múk hhohhó' oo Mungú, dinkwa nee mukdá' sleémeero oo Aakoorén Yesu Kristo gu ateetiím umuúqo diiro. Inós a Aakooín, nee slám a Aakoorén. 3Mungú Baabuúrén nee Aako Yesu Kristo kuungá' nu tsuuqi nee nu waydí haniisi. 4Aníng Mungú un sluufimiís as kuungá' umuúqo daqto. Un sluufimiís as tsuuqaadá' Mungú awa kuungá' taa sleeré' ar baraá Kristo Yesu. 5Asma baraawose kuungá' mura' sleémeero ugwa sleeré', tam axweesani sleémeero nee xu'uti sleémeerowo. 6Adoorí ina tleehharút asma lamabu'ungwrén daanduú Kristowo kuna amorhúng i alki/iít, dee/ár guri sláy baraahúng wa alé. 7Gawaá adoorihe aleesleemuú Qeeru oo aa /aaruy dirhunge i kaahh, ala aleesleemuú Qeeru sleémeero u koondá' qoomaarír Aakoorén Yesu Kristo kuwa daamaaraanda', gídaabá kuwa geehhooeesi. 8Inós kuungá' nu gawdees ay qoomár alhhe'eesaay, as kuungá' mutunduwa sakwasleemuút, baraá umuúqo gaaro bál deelór Aakoorén Yesu Kristowo. 9Mungú inós i inkihhimuúa kón. Inós an kudá' kuungá' naa ateet as tawa data' baraá dinku'uumadár Garmaawós Yesu Kristo, Aakoorén. 10Hhaee'eé', án kuungá' nu harhheehhe'eés ar aleesleemuudá' taa aníng i haniís nee Aakoorén Yesu Kristo gídaabá, kuungá' axweesanayhúng masók a wak. Slám miti partliitara'. Ala masók kuungá' a adór múk taa haragwaa', munerhúng tawa wak nee inslawaywo. 11Asma aníng iidíguuhúng ugwa axaás, hhaee'eé', dír múk doó Kloe wa alé gídaabá, baraá tla/angwhunge kaangani i deer. 12Ala gár án ni kah a tí, “Baraahunge heeko i kaahi, ‘Aníng a heé Paulo.’ Kuqá' i kaahi, ‘Aníng a heé Apolo.’ Nee oo hatlá' i kaahi, ‘Aníng a heé Kefa.’ Nee kuqá' i kaahi, ‘Aníng a heé Kristo.’ ” 13Ahaá, Kristo tina qasmiísi? Ahaá, Paulo kuna kikií'i gawaá msalaábár i alé as kuungá'? Laqaá kuungá' tunduna baatimiísi ar umuú Paulo? 14Ala aníng a qwalalaá/ asma baraá tla/angwhunge heé naa baatiís i kaahh, aqo har Krispo nee Gayo. 15Gawaá adoorihe hee miwa oó' gídaabá inós kuna baatiís ar umuueé'. 16(Nee slám múk doó Stefana una baatimiís. Ala heé hatlá' oo naa baatiís u xuaaká.) 17Asma Kristo aníng iga ya/aawiiká as niwa baatimiis, ala ina ya/aáw as Ya/abtór hho' ngiwa alki/iit. Ala a gídaabaheeká an alki/iít ar sagalooár muu. Asma adoorí bar aga tleéhh, daqaní /uuruú msalaábár Kristo ugwa hingeés. 18Asma iidíguú msalaába dír mukdá' qwaqwadiima a dakti'iima, ala dír ateékaáká' ta ba/amiimisi a /uuruú Mungú. 19Asma kaa gooín gídaabá, “Aníng sagalooár mukduú sageeloouuse a hhitiím, Nee fuqurángw mukdá' fuqureeraá koóm u sií'.” 20Gawaá adoorihe heé sagalooár koóm i diimá? Nee intsaahhatusmooduú hara'aya i diimá? Nee slám heé tlaampa'aamis gu baál i diimá de'emaakae? Ahaá, Mungú sagalooár múk baraaká' yaamu gaa laqáníke gídaabá a dakti'iima. 21Asma Mungú gana slaá' baraá sagalooarose, gídaabá muu inós munguwa tsaáhh ar sagalooar'ín ar kilá'. Gawaá adoorihe inós kwasleema gari tsaát kilós alé gídaabá, mukdá' haratlintaatií' kuwa ba/amisi ar axweesantadár dakti'iima, tidá' atén ta alki/iitaan. 22Asma múk Yahudi gár i leelehhiiti a laya. Nee múk Yunani gár i leelehhiiti a sagalooa. 23Ala atén gár ta alki/iitaan a iidíguú Kristo, kudá' taa kikií' gawaá msalaába. Ala iidíguuwí dír múk Yahudiro a dukuutsmo, nee dír múk Yunaniro a dakti'iima. 24Ala mukdá' taa ateét bar múk Yahudi laqaá múk Yunani, atén gár ta dir'ín i alki/iitaan a Kristo, tawa /uuruú Mungú nee tawa sagalooár Mungú. 25Asma dakti'iimár Mungú i sagalooár koón ak alé ta sagalooár muko. Nee daqaatlakwér Mungú i /uuruú koón ak alé ta /uuruú muko. 26Gawaá adoorihe, hhaee'eé', kuungá' inslawaak adór kuungá' tay dir'a', qoomár Mungú nuwa ateét. Qoomaadae baraá tla/angwhunge múk sagalooár koóm, ar adoodá' muu ngir tsatsahhan, ku yaariireeká, slám múk aleesleemuú koóm ku yaariireeká, nee slám múk ta ilaiwawa/i ku yaariireeká sleeme. 27Ala Mungú muruudá' taa dakti'iimár i harafaár nee muu, guna tsawaár, as múk sageloouuse nguwa mureekeesi. Nee slám muruudá' taa liitlakwér i harafaár nee muu, Mungú guna tsawaár, as kudá' /uuruú koóm nguwa mureekeesi. 28Nee slám tidá' taa gaár i xuiiká nee muu, nee tidá' taa waaqaá', tidá' gídaabá wasl, Mungú gana tsawaár, as tidá' gídaabár koom ngiwa dahhi. 29Adoorí gana tleéhh as hee mitiwa kilós xirfayeemiís dír geerá Munguhe. 30Ala kuungá' a baraá Kristo Yesu i dir'á'. Adoorí heé gaa tleehh a Mungú. Mungú Kristo Yesu guna /uuruurén tleéhh. Slám inós a gan'amuurén, nee hhohhoaarirén nee gweermoorén. 31Gawaá adoorihe, adoodá' Gooi i kat ina tleehharút gídaabá, “Heé ti kilós xirfayeemiís, masók ti xirfayeemiis as Aako.”

will be added

X\