MATEO 5

1Eseekite uje Jesús umo erze oso okɨhniya uje otɨrẽt otĩ̵r ɨre hn dohɨr wĩ̵rit eeych. Uje sakahachɨs hn ɨr akɨle hn erze yewo uje shish õya ɨre otĩ̵r ɨre. 2Ɨchii shiyokorãha õr tatɨm õr ɨm: 3—Ich om par erze uje ochɨraha uje õr nesita Porrosht pork tyenɨj omasaha par ɨr aabo. 4Ich om par erze uje õr dosdarak pork ye onahmũr erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj shuu õr aho kɨɨs. 5Ich om par erze uje ye õr ehnitope pork Porrosht tyenɨj ɨshɨm õr ese ĩ̵rmo. 6Ich om par erze uje sehe oniyokõr uje om shɨ ɨtso uje yesh sewɨt sẽhi õr hn õr iilo sẽhi õr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj takashɨm õr shɨ ɨtso uje otaak nehech otsatso. 7Ich om par erze uje ochuuna uje yewo õr losuhlaabo heke Porrosht tyenɨj chuuna toy uje wɨr õr losuhlaabo. 8Ich om par erze uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Porrosht hn ye oduhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ kuche kɨnãhope pork tyenɨj omo Porrosht nehe. 9Ich om par erze uje oshuu yewo õr aho kɨɨsɨhɨye. Yewo tyenɨj otata uje wɨr õr Porrosht aabo. 10Ich om par erze uje oso oshiyokõr mɨnhuwõho õr pork ye olotiis yokpe. Wɨr õr owich de Porrosht ahɨr. 11Ich om par olak uje ye otiislo yokpe heke oso oloter olak hn oshiyokõr mɨhnuwõho olak hn otata uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo per ye ahakõrlope. 12Uhu olak ayla hn uhu olak aho kɨɨs pork wahacha poõrc olak premyo de ich dich. Antkite oso oloter erze profeta poruwo wɨshɨ ɨtso ele ahle ich oloter olak.— 13Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak uje olak ɨtso sal uje olak de nãhu ĩ̵rmo pork ontɨlo erze kuche mɨhnũwo uje oso sehe oniyokõr shɨ ɨtso uje sal sontew par uje ẽro ye mɨhnẽpe. Per kɨmɨjɨ erze sal sɨhna ɨre uje ich ye chiyokpe ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo? Ich ye jukur par latɨk heke otãra ochɨbɨte dehet hn oso otarãha hnɨmich. 14Olak shɨ olak ɨtso luu uje olak de nãhu ĩ̵rmo pork omo olak. Shɨ olak ɨtso dɨt uje de wĩ̵rit eeych. Ye oso õr pwele uje otsakɨs ese dɨtpe.— 15Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye onẽru nampyontpe hn olakɨs ochɨbɨte kejunt uut. Shɨ ochɨbɨte owich uje de porĩt par chihit pwert ehet. 16Shɨ olak ɨtso luu. Ye akɨslo erze uje om uje ahakõrlo par uje erze oso oteychɨm ich oshuu olak Deych ich dich uje de wahacha poõrc. 17Titɨm olak uje ye ompe uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje tɨkɨrẽtni par tɨhna erze ahwoso uje Moisés chichewkite hn erze ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. Ye tɨkɨrẽt petɨkni par tɨhna, shɨ tuu nos yakaha. 18Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn poõrc hn hnɨmich de ich nĩhyok yeẽk pwele sɨhna erze ley hnii pɨkaap hnii erze ahwoso uje profeta ochichewkite. Nos tyenɨj yakaha. 19Kɨmɨjɨ yeẽk dɨbɨte erze ley uje yẽrɨj bale heke iyuwe hn shiyokorãha yewo par uje shuu oyuwe toy, uje tĩ̵r poõrc nehe ich otata uje wɨchɨ yẽrɨj bale. Per yeẽk uje ye sowe erze ley hn shiyokorãha yewo ɨtsorz, uje tĩ̵r poõrc nehe ich tyenɨj otata uje wɨchɨ ich dich. 20Titɨm olak uje erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochɨbɨte uje õr ɨluu om. Tyenɨj ahakõrlo uje ich ma om je õr ɨre. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uje ich ma om ich ye etĩ̵rlo Porrosht ahɨrpe. 21Olak entloni uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Ye tuk yeẽk uhu toy pork yeẽk uje shuu yet shuu toy ich tyenɨj otsepyẽr ɨre.” 22Per titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk dɨtak deshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje otsepyẽr ɨre, hn yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par olak bahluwo otsepyẽr ɨre. Per yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich uje ich ma mɨhnũwo ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje tĩ̵r urhuta bahluta ehet. 23Heke kɨmɨjɨ õhwa kuchɨt par uje asɨmɨhɨ Porrosht per uje owa dechɨ hn owa eyucha uje eshɨbich yesh sɨtak owa 24ich moymɨhɨchɨs erze uje õhwa hn bo etĩ̵r ese eshɨbich wap par uje uhu olak aho kɨɨsɨhɨye. Uje nos enshii hn eeshpo etĩ̵r ese owich hn asɨm Porrosht erze uje õhwaka. 25Uje yeẽk hno tĩ̵r jwe par uje denunsya olak yeẽk ich tyenɨj sahn ɨjɨch. Uje ehn yahpaa taachĩ̵hɨ jwe ɨkɨch ich tyenɨj nɨshii par uje shuu ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. Heke ye dɨbɨte ɨre jwe hme hn ese jwe chɨbɨte ohyerptosht hme hn wɨchɨ chɨmchaha karsel ehet. 26Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tokolɨhɨchɨs nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtew. 27Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata uje ye ompe otorãhaye, 28per yok titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm tɨmcharrza hn shuu deyuwo mɨhnuwõho wate heke ɨr eyuwo ich shiyokõr uje mɨhnɨkĩ̵hɨ wate torãha. 29Kɨmɨjɨ olak yeẽk ɨr onta waãchta duhu teychɨm kuche mɨhnũwo hn sehe duhu niyokõr, ich ma om uje iim ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra pork ich ma om shɨ ɨtso uje onta nohmɨra je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe. 30Kɨmɨjɨ shiyokõr uje mɨhnũwo shɨ ɨtso uje hmata waãchta sehe duhu niyokõr erze kuche mɨhnũwo ich tyenɨj iim uje shiyokõr shɨ ɨtso uje chekshehe nahmikɨt hn tãra. Ma om uje shɨ ɨtso uje hmata nohmɨra pyerte je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe. 31Titɨm olak kuchɨt yetpo. Antkite otata uje kɨmɨjɨ sehe yeẽk noym nerãhta ich tyenɨj shiyokõr hutɨta par ɨshɨm wate hn iim. 32Per yok titɨm olak kɨnaha. Yeẽk uje iim nerãhta ich shuu wate torãha ɨre uje chiilabepo. Per kɨmɨjɨ wate torãha dabich wap hn wɨchɨ iim ɨre ich ye duhu wate niyokõr uje mɨhnĩ̵kpe pork torãha ɨre wap. Yeẽk uje chishew asa tɨmcharrza waa je ɨr abich iim hn ĩhi wate ahɨr ich torãha wɨchɨ. 33Olak entlo toy uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Uje olak eyucha yeẽk o kuchɨt ɨr iich uje ebɨtlo olak ahwoso par uje ahakõrlo kuche ich ye alehi olak ahwoso. Tyenɨj ahakõrlo uhulo yakaha erze uje athɨlo par ahakõrlo par eyok Ɨrhĩch.” 34Per titɨm olak kɨnaha. Uje sehe ebɨtlo orhõta uje olak ahwoso uch ũru ich ye olak eyucha santo o yeẽk o kuchɨt. Ye olak eyucha poõrc pork wɨchɨ Porrosht ɨr ɨbɨ, 35hn ye olak eyucha nãhu ĩ̵rmo pork wɨchɨ uje Porrosht chɨbɨte der eeych hn ye eyucha ese dɨt Jerusalén pork wɨchɨ uu rey pisht ɨr dɨt, 36hn ye olak eyucha olak hu par uje ebɨtlo orhõta uje tyenɨj ahakõrlo nehe erze uje athɨloko pork ye olak ukũrbɨrsh hnii par uhulo olak akɨrt nohmɨra tokole poro hnii uhulo tokole wɨs. 37Kɨmɨjɨ sehe ata on: “ẽhe” ich shɨ on: “ẽhe.” Kɨmɨjɨ sehe ata uje nĩhyok ich shɨ ata uje nĩhyok. Uje ata uhu kɨhniya ich shɨ tãra eyuwo uje mɨhnũwo. 38Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Uje yeẽk shuu olak onta ich tyenɨj oshuu wɨchɨ onta toy, hn uje yeẽk shuu olak potẽre ich oshuu wɨchɨ potẽre toy.” 39Per titɨm olak tuu kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich ye ontɨlo ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu eerza ich amtɨs par duhu pɨt yet. 40Uje yeẽk denunsya olak yeẽk hn sehe doy nerpta ich ɨshɨm asa nanerpta yata toy waa je chĩ̵ra hmamo. 41Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak yeẽk par uje ihyõk ɨr kuchɨt seya un kilometro ich shuu iyuwe un kilometro ma. 42Uje yeẽk dapur olak yeẽk kuchɨt ich ɨshɨm ɨre. Kɨmɨjɨ sehe yeẽk dahla olak yeẽk kuchɨt ich ye narhak. 43Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Ahmũrlo erze uje ode olak ahɨr hn etaklo olak ɨmãho.” 44Per titɨm olak kɨnaha. Ahmũrlo erze olak ɨmãho hn olak orar par erze uje shish oshiyokos olak 45heke ich ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo. Wɨchɨ uu olak Deych uje de poõrc. Ahakõrlo uhulo ɨtsorz pork wɨchɨ uje shuu deeych tokole chihit erze uje oshiyokõr mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr om. Wɨchɨ uje shuu ɨbɨk par erze uje õr ɨluu om hn par erze uje õr ɨluu mɨhnũ. 46Per kɨmɨjɨ shɨ ahmũrlo erze uje otsahmũr olak ich nĩhyok olak premyo. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ɨtsorz ich shɨ olak ɨtso erze uje õr kobra hnote par gobierno. Wɨr shɨ otsahmũr erze uje otsahmũr õr toy. 47Kɨmɨjɨ shɨ etɨlo olak leshɨbo uje erahalo õr ich ye ahakõrlope uje ma om je erze uje ye onahmũr Porroshtpe. Wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. 48Uhu olak ɨluu om ɨtso olak Deych uje de poõrc pork wɨchɨ ɨr ɨluu om.—

will be added

X\