MATEO 13

1Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn Jesús tokolɨhɨ pwert ehet, hno tĩ̵r lagunta wɨrc hn sakaha. 2Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ɨr ahɨr heke dohɨr pohorrza ehet hn sakaha. Shɨ erze oso oyehe onoota wɨrc. 3Jesús tatɨm õr sɨteẽta kuche ich kɨhniya ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje hno par sɨtsẽr jõro eyhi. 4Uje sɨtsẽr hn eyhi kayɨhɨ dehet. Chɨpɨrme taãcha hn tew. 5Uje sɨtsẽr erze eyhi hn yẽr kayɨhɨ uje kojano po de, shɨ hnɨmich pɨkaap. Erze eyhi tokole shɨchish pork ye hnɨmich pɨkaap. 6Uje deeych tokole tew. Ich shuu kako pork nĩhyok ɨr uro. 7Erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr kayɨhɨ uje wontɨ de. Erze wontɨ kresa hn sajuwe 8per erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr ich kayɨhɨ hnɨmich uje om, kresa hn ɨr ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta. 9Olak ar de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olakɨke.— 10Eseekite hn Jesús akɨle otɨrẽt otĩ̵r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke shish eteẽta kuche uje atɨm oso?— 11Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht sehe duhu erahalo erze kuche uje shiyokõr par tɨbey daabo per ye nahmũrpe uje erze oso yewo ochɨraha. 12Erze uje ochɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma ochɨraha nehech uhurc ich kɨhniya uje wɨr ochɨraha, per erze uje ye odɨrehepe Porrosht chiyuhu õr eyuwo erze arhaabo uje ochɨraha. 13Uje titɨm õr kuche shɨ tɨteẽta heke uje oteychɨm per ye onomope. Uje otẽr ich ye odɨrehepe. 14Heke ich oshuu erze ahwoso yakaha uje profeta Isaías chichewkite uje Porrosht tata ɨm: “Olak tyenɨj entɨlo ɨr ahwoso per ye erahalope uje tata, hn tyenɨj eychɨmlo uje shiyokõr per ye erahalope ɨnaãpo heke shiyokõr shuu ɨtsorz. 15Erze oso ich shɨ õr ɨtso uje ye õr eyuwĩ̵rsh hn ich shɨ õr ɨtso uje õr ãr kututa hn ich shɨ ɨtso uje õr ɨle kututa pork kɨmɨjɨ oteychɨm uje tiyokõr hn ochunt uje tiita hn ochɨraha heke ich otĩ̵r yok hn tuu õr owich om.” Wɨr uje Isaías chichewkite.— 16Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ich om par olak uje amlo uje tiyokõr hn erahalo hn uje ẽrlo uje tiita ich ɨmeheeych. 17Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich okɨhniya erze profeta poruwo wɨshɨ hn erze uje õr ɨluu om sehe oteychɨmkite erze uje yesh eychɨmlo per ye oteychɨmpe, hn sehe otẽr erze uje yesh ẽrlo per ye otẽrpe. 18Ese uje titɨm õr shɨ tɨteẽta ese hnakɨrbich uje sɨtsẽr jõro eyhi ich tata shuu ɨtsorz. 19Uje yeẽk tẽr erze Porrosht ahwoso uje yet tatɨm uje Porrosht shiyokor par tɨbey laabo hn ye dɨraha uje tata ich dyablo tĩ̵r ɨre hn chiyuhu erze Porrosht ahwoso ɨre ehet heke chɨkey. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese dehet uje jõro eyhi kayɨhɨ. 20Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ kojano po eeych ich shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich sahmũrpa hn õr ayla 21per wɨchɨ ich shɨ ɨtso jõro uje ye ũrɨrsh Wap ich ewenta per uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r Porrosht aabo pork ye olotiis pahwosope ich wɨchɨ iim Porrosht shɨchish. 22Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje wontɨ de wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso. Ich sahmũr per shɨ shuu deyuwo tɨsɨr labɨso hn dasuwo. Ma sahmũr hnote, heke erze kuche sehnyẽr ɨre shɨ ɨtso erze wontɨ uje sajuwe jõro hn ye duhu eerĩ̵rsh. 23Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje om wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich chɨraha. Wɨchɨ shɨ ɨtso erze jõro uje ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta.— 24Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shuu ochukwẽr ɨr jõro eyhi uje om ɨr shakɨrrza ehet. 25Uje dɨhlak ich nos omoko hn ese hnakɨrbich ɨr ɨmehẽt taãcha. Sɨtsẽr eyhi uje mɨhnũ asa shakɨrrza ehet hn tokole hno. 26Uje erze jõro tokole kresa hn ee de ich ɨmeheeych uje wɨr jõro uje mɨhnũwo ĩya erze uje ich om. 27Erze uje ochish obiyohochɨs shakɨrrza ehet ohno otatɨm nensɨrc otsɨɨ: “Erze jõro eyhi uje oyɨtserĩ̵hɨ shakɨrrza ehetni ich om. ¿Ɨnaãpo erze jõro mɨhnũwo tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?” 28Ese õr yɨnsɨrc tatɨm õr ɨm: “Shɨ ese eyok ɨmehẽt shiyokõr shuu ɨtsorz.” Ɨr ɨbiyo otatɨm otsɨɨ: “¿Je ahmũr uje oyuko oyiyuhu erze jõro uje ich mɨhnũwo hn oyɨtiyer?” 29Tatɨm õr ɨm: “Ye eyuhulo nok eyuhulo erze trigo uje ich om. 30Ma om shɨ kresa nõyye nehech terɨhɨ uje ochekushu nehe. Tuu wɨr ohno wap par ochekushu erze jõro uje mɨhnũwo hn oshuu takɨsho lawich wee wee par otsẽru. Per erze trigo ich ochekushu hn ochɨhmer ochɨmchaha ɨr owich.”— 31Eseekite hn Jesús tatɨm õr kuchɨt yet shɨ sɨteẽta ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi waa je iich otsɨɨ mostasa uje hnakɨrbich chukwerĩ̵hɨ ɨr shakɨrrza ehet. 32Asa pohorrza eyhi ich ma ijaap je erze jõro yewo per uje kresa ich ma data je erze jõro yẽr. Wate kresa nehech ɨtso erze pohɨr yẽr uje deyo. Chɨpɨrme tĩ̵r hn shiyokorĩ̵hɨ dewo ɨr uke.— 33Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pan eyhita uje tɨmcharrza shuu ĩya ese erint par shiyokõr pan uje ich kɨhniya. Shɨ iyem nehech asa pan eyhita chũr lekɨtiyo ese erint ehet.— 34Nos wɨr kuche uje Jesús tatɨm erze osoko ich shɨ sɨteẽta. Yelɨj shɨ tatɨm õr kuche duhu ɨmeheeych per shish sɨteẽta. 35Uje sɨteẽta shuu ɨtsorz ich shuu yakaha erze uje profetɨt tatkite pork tata uje Cristo tata ɨm: —Shɨ tɨteẽta kuche uje ye oso odɨrehepe. Uje Porrosht shiyokõr ɨrmõkite nehech takaachĩ̵hɨ ĩ̵rmo ich ye Porrosht duhu odɨrehepe.— 36Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ erze oso õr ɨkɨch uje ich okɨhniya hn masaha pwert ehet. Ɨr akɨle otĩ̵r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —Atɨm õryok erze uje eteẽtaka. ¿Tata latɨkpo erze jõro mɨhnũwo uje tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?— 37Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok uje tokõra poõrzni ich yok ɨtso ese uje sɨtsẽr erze jõro eyhi uje om. 38Asa shakɨrrza wate ɨtso ĩ̵rmo, hn erze eyhi uje om wɨr shɨ ɨtso Porrosht aabo. Erze eyhi uje mɨhnũ wɨr ɨtso dyablo aabo, 39hn ese eyok ɨmehẽt uje sɨtsẽr erze eyhi uje mɨhnũ wɨchɨ dyablo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe hn ochekushu erze jõro, hn erze uje ochekushu erze jõro wɨr anjele. 40Erze jõro uje mɨhnũ ich otsɨtiyẽr hn ochɨmchaha jwekɨta ehet hn otsẽru wɨr shɨ ɨtso uje erze anjele oshiyokorĩ̵hɨ erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ nehe uje terɨhɨ ɨshɨrĩt. 41Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj tuu yok anjele ohno otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par ochish wɨr õrye erze oso uje otakɨsho lawichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet par oshuu oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo 42hn otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr tyenɨj oyerh hn oches labɨtẽre wahacha pork ich dospa. 43Per erze yewo uje õr Porrosht aabo tyenɨj ode ɨre ahɨr hn õr hũre shɨ ɨtso deeych uje chihit. Wɨr uje õr Deych tɨbey õr. Olak ãr de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r ahnũwo uje titɨm olak.— 44Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso uje yeẽk sakɨs kuchɨt uje ich debichpa ɨr hnɨmich ehet. Hnakɨrbich yet chish ese kuchɨt uje ich om hn sajuwepo. Wɨchɨ ich aylpa. Hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese hnɨmich. 45Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje chukwi kojach uje ich debichpa. 46Chish nohmet uje ich ma ɨhĩ̵rtpa heke hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese nohmet.— 47Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso ret uje otãra ochɨbɨte onoota hn chishew doshiyo kɨnãho kɨnãho. 48Uje doshiyo kɨhniya de ese ret ehet hn odalii ese ret hn ochiyuhuchɨs onoota wɨrc. Otsakahachɨs hn ochiyuhu erze doshiyo. Ochɨhmer erze uje om ochɨmchaha kanasta ehet per otãra erze yewo uje mɨhnũwo. 49Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe ich oshiyokõr shɨ ɨtso uje erze leshĩ̵rtso oshiyokõr. Anjele otɨrẽt hn otĩ̵r lekɨtiyo hn otsehek erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ hn erze Porrosht aabo. 50Erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ tyenɨj anjele otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr ich oyerh oches labɨtẽre pork ich dospa.— 51Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ɨmeheeych ahnũwo uje titɨm olakɨke?— Otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe.— 52Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ wɨr yeẽk uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite uje ye lotiis yok hn chɨraha uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo, wɨchɨ chɨraha uje shiyokorãha oso erze ahwoso ɨlaro uje ley tata hn erze pahwoso ahlo. Wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje ɨr ihyuch de hn chiyuhu erze kuche uje ɨlaro hn uje ahlo par uje shiyokorãha yewo.— 53Eseekite uje Jesús sɨhna erze kuche uje tatɨm õrke uje shɨ sɨteẽta hn tokolɨhɨchɨs hno. 54Uje taachĩ̵hɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨre neẽhe hn shiyokorãha orĩ̵hɨ sinagoga ehet. Erze oso ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk niyokorãha ɨre erze kuche uje ɨre chɨraha? ¿Ɨnaãpo heke chɨraha shiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr? 55Wɨchɨ deych karpinterya hn data María. Ɨr leshɨbo õr iiyo otsɨɨ Santiago, José, Simón hn Judas. 56Nos wɨr ɨr nanɨme ode lɨka eyok ahɨr toy. ¿Ɨnaãpo heke Jesús nos chɨraha erze kuche?— 57Wɨr otsɨtak ɨre. Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr oso uje ode lekɨtiyo otola profeta per erze ɨr iiso hn ɨr ɨhnapso ye otola ɨrpe.— 58Jesús ye niyokõrpe erze kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr pork otsotiis ɨre.

will be added

X\