MARCOS 10

1Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ dɨt Capernaum hno tĩ̵r hnɨmich Judea hn tĩ̵r onoota Jordán pɨt. Ich oso okɨhniya uje otaachĩ̵hɨ ɨr ahɨrpo. Shiyokorãha õr shuu ɨtso uje shish shiyokorãha oso yewo lekɨtiyo. 2Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús. Wɨr shɨ sehe õr prowa Jesús heke otatɨm otsɨɨ: --Sehe oyɨraha kɨmɨjɨ hnakɨrbich sowe ley uje iim nerãhta shɨ pork sehe noym wate.-- 3Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Moisés duhu ɨnaãpo uje tatɨm olak?-- 4Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Moisés chɨbɨtkite uje hnakɨrbich pwele ɨshɨm nerãhta hutɨta uje tata ich oymye hn iim wate.-- 5Jesús tatɨm õr ɨm: --Moisés chɨbɨte shuu ɨtsorz pork nos wɨr olak ich olak hu kata, 6per uje Porrosht shiyokõr ɨrmõkite ich shiyokõr hnakɨrbich hn shiyokõr tɨmcharrza. 7Heke hnakɨrbich tyenɨj iim deych hn iim data par uje hõr nerãhta õyhiye ahɨr. 8Wɨr otokole shɨ õr nohmɨra heke ich ye õr osiyerpe. Shɨ õr nohmɨra. 9Porrosht shuu ĩyye heke ye ompe uje hnakɨrbich sehek erze uje Porrosht shuu ĩyye. 10Eseekite uje Jesús dechɨ dahuch ehetpo hn ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: --¿Duhu ɨnaãpo erze ahwoso uje atɨm õrke?-- 11Jesús tatɨm õr ɨm: --Uje yeẽk iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta. 12Kɨmɨjɨ tɨmcharrza noym dabich hn ĩhi yet ahɨr wate torãha dabich.-- 13Eseekite ich ohnoy pɨkɨhnino ijaabo par uje oshuu Jesús chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur par õr ɨre per ɨr akɨle otsontew erze oso. 14Uje Jesús teychɨm uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich chesdelo. Tatɨm õr ɨm: --Moymlo wɨr pɨkɨhnino ijaabo shɨ otɨrẽt otĩ̵r yok. Ye ontɨlo õr pork oso uje ye odotiis yok ɨtso wɨr pɨkɨhnino uje ye odotiis õr ahwospe wɨr uje omasaha par Porrosht aabo. 15Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso tyenɨj ye olotiis Porrosht shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino par uje omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ ye oduhu ɨre ɨlo erze pɨkɨhnino ich yelɨj omasaha par Porrosht aabo.-- 16Jesús chɨmiya erze pɨkɨhnino ijaabo hn chɨbɨte nahmɨta õr hu eeyo hn chiyuhu lahwoso oomoho õr. 17Eseekite uje Jesús tokole par uje hno ɨchii hnakɨrbich hno uushɨ chiihla ɨkɨch hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. Tatɨm ɨm: --Maestro, owa ich eluuta ompa. ¿Tiyokõr latɨkpo par uje pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?-- 18Jesús tatɨm ɨm: --¿Ɨnaãpo heke atɨm yok uje pɨluu om? Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje ɨr ɨluuta om. Shɨ Porrosht nohmɨra wɨchɨ uje ɨr ɨluuta om. 19Ich eraha uje Porrosht ley tata shuu ɨtsorz ɨm: "Ye tuk oso uhu otoy. Ye orãha erãhta. Ye ohɨr. Ye ata ekushiĩhi oso. Ye enyẽr oso. Tyenɨj atɨla eych hn atɨla ata."-- 20Ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: --Maestro, ehn yok pɨkɨhninaapni ɨchii yelɨj tɨkiyuwe erze uje ley tata.-- 21Jesús teychɨm ese hnakɨrbich hn ich sahmũr. Tatɨm ɨm: --Kuchɨt nohmet yehe de uje tyenɨj ahakõr. Bo nos anuwãha wɨr asujãro hn asɨm baho erze losuhlaabo. Uje ahakõr uhu ɨtsorz ich owa kushjãro ɨhĩ̵rtso de poõrc. Hn eeshpo mẽya yoke.-- 22Uje ese hnakɨrbich chunt Jesús ahwoso ich ɨle yerh. Ich dosdarak uje hno pork ɨre ich ɨrhĩch dich. 23Jesús teychɨm lekɨtiyo hn tatɨm dakɨle ɨm: --Ich kwestpa erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo.-- 24Erze Jesús ɨr ahwoso ich shuu ɨr akɨle ochishlabe. Jesús tatɨm õrpo ɨm: --Pijo, ich kwestpa erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo. 25Kameylo ye pwele masaha awujɨta ontape hn erze ɨhĩ̵r deyo ich õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabope. 26Uje ɨr akɨle ochunt ich ochishlabe. Õr pyensa uje ɨhĩ̵r deyo nos õr pwele oshiyokõr uje otsahmũr heke otatɨmye otsɨɨ: --Kɨmɨjɨ ye õr pwele omasaha par Porrosht aabo ich nĩhyok ye latɨk pwele masaha par Porrosht aap.-- 27Jesús teychɨm õr hn tatɨm õr ɨm: --Oso ye õr pwele oduhu ɨre Porrosht aabo per Porrosht pwele shiyokõr kuche. Ɨre pwele shuu oso omasaha par ɨr aabo.-- 28Pedro tatɨm Jesús ɨm: --Nos oyukwim wɨr õryok kushjãro par uje oyukwĩya owa.-- 29Jesús tatɨm Pedro ɨm: --Titɨm owa ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso uje oym dahuch, oym leshɨbo, oym nanɨme, oym data, oym deych, oym deyjo, oym ɨr hnɨmo shɨ par uje oshiyokõr uje tahmũr hn par oshuu ochɨraha uje Porrosht shiyokõr par õr 30wɨr uje ich tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr kuche shuu syen bese ma kɨhniya õr ihyuwo, õr leshɨbo, õr nanɨme, õr datɨ, õr aabo hn õr hnɨmo per oso otsɨtak õr hn oshiyokõr mɨhnũwo õr. Uje terɨhɨ uhurc nehe ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 31Ele ahle ich okɨhniya uje oshuu ɨre deyo per deeych yet nehe ich Porrosht ye duhu õr deyope. Ele ahle ich okɨhniya uje oso ochɨbɨte uje ye õr deyope per uje terɨhɨ uhurc nehe ich Porrosht chɨbɨte wɨr shuu õr deyo.-- 32Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r dɨt Jerusalén. Ɨre iyeebe hn ɨr akɨle oyehe nẽr. Ich ochishlabe pork ochɨraha uje sehe oduhu ɨre oduhu toy. Nos wɨr oso uje oyehe nẽr õya ɨre ich otola. Jesús tɨbii wɨr dakɨle uje õr dose hn hnoy õr par keytkẽr õr. Tatɨm õr uje tyenɨj tĩ̵r ɨre nehe. 33Tatɨm õrpo ɨm: --Yok tokõra poõrzni. Yɨtĩ̵rlo dɨt Jerusalén. Ich tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Wɨr tyenɨj oshɨm yok dihipo kɨnãho par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. 34Tyenɨj oloter yok hn otɨtɨrãha yok hn otsepyẽr yok hn oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ per je terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.-- 35Eseekite hn Santiago hn Juan wɨr õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Otsɨtĩ̵r ɨre Jesús hn otatɨm otsɨɨ: --Maestro, sehe oyuhu ahakõr uje oyitɨm owa.-- 36Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Sehe uhulo tiyokõr latɨkɨhɨ olak?-- 37Otatɨm otsɨɨ: --Uje amsaha rey nehe sehe õryok yet dakaha aãchta hn yet dakaha aachjãrrza.-- 38Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye erahalope uje apurlo yok. Erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r yok wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj tokoho otich uje chiyok de basta ehet. ¿Je olak pwele uje ehelo toy? ¿Je olak ewenta erze dospa uje oshiyokorĩ̵hɨ yok nehe shɨ ɨtso uje otohɨrm yok ochĩ̵ra yok wɨr yok dosĩ̵ryo?-- 39Otatɨm otsɨɨ: --Ẽhe, õryok pwele.-- Jesús tatɨm õr ɨm: --Tyenɨj ehelo ese otich uje de yok basta ehet ɨtso uje yok tokoho hn tyenɨj masaha olak erze yok dosĩ̵ryo nehe ɨtso uje otohɨrm olak ɨtso yok. 40Mahn ye yokpe uje tiihla yeniipo otsakaha pahɨr nehe. Erze õr ɨbe shɨ par erze uje Porrosht chiihla õrkite.-- 41Uje erze Jesús akɨle yewo uje õr dye ochunt uje Santiago hn Juan otsapur ich nos ochesdelo ochowãha õr. 42Jesús nos tɨbii wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: --Erahalo uje nos wɨr dihipo kɨnãho õr bahluwo ochɨpa õr, hn uu õr bahluwo yewo uje ich ma õr deyo shish otatɨm õr uje tyenɨj oshiyokõr. 43Mahn ye ompe uje uhu olak ɨtso õr. Uje sehe yeẽk masaha par olak bahluwa wɨchɨ tyenɨj masaha par olak ɨbɨk. 44Hn uje olak yeẽk sehe duhu ɨre ma dich ich tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje nos olak yɨlak. 45Yok tokõra poõrzni. Tɨkɨrẽtni ye par tuu oso otakashɨm yok. Shɨ tɨkɨrẽtni par takashɨm õr hn tɨkɨtɨ par tokoshɨ oso okɨhniya õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.-- 46Eseekite hn Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ dɨt Jericó. Oso okɨhniya uje õya õr. Uje Jesús hõr otokolɨhɨ dɨt pɨt yet ich hnakɨrbich sakaha dehet wɨrc iich otsɨɨ Bartimeo. Wɨchɨ olɨbɨk. Shɨ sapur oso õr kuche. Ɨr deych iich otsɨɨ Timeo. 47Bartimeo chunt uje Jesús uu dɨt Nazaret osht chɨkãhachɨs dehet heke sɨhnew lahwoso ɨm: --Jesús, owa uje ãra uu owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.-- 48Oso okɨhniya otatɨm otsɨɨ: --Apik.-- Per ɨre shish tɨbich ɨm: --Owa uje ãra uu owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.-- 49Jesús iyehe hn tatɨm wɨr oso ɨm: --Ebiilo uhulo tɨrẽt.-- Otɨbii ese hnakɨrbich uje olɨbɨk. Otatɨm otsɨɨ: --Ye uhu owa dosdarak. Alehet. Bo etĩ̵r ɨre, tɨbii owa.-- 50Ese hnakɨrbich chiyuhu wɨchɨ bortɨsht uje sajuwe naner hn tãra chɨbɨte hnɨmich. Sehek lota, sɨtĩ̵r ɨre Jesús. 51Jesús tatɨm ɨm: --¿Sehe uhu tiyokõr latɨkɨhɨ owa?-- Hn ese olɨbɨt tatɨm ɨm: --Maestro, sehe tuu ekuta pɨle.-- 52Jesús tatɨm ɨm: --Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich om. Bo.-- Shiyehe uje Jesús tatɨm shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich umo lekɨtiyo. Hno ĩya Jesús.

will be added

X\