HECHOS 7

1Eseekite hn ese saserdote õr bahlut pisht tatɨm Esteban ɨm: —¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm oryõkɨke?— 2Esteban tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo hn õr bahluwo watsaklo, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Wɨchɨ tokolɨhɨ eyoklo porokkite ɨkɨch Abraham uje ehn de wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Mesopotamia. Ehn ye tĩ̵r wahacha petɨkni par uje debuhu ese dɨt uje iich otsɨɨ Harán. 3Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Bo atokolɨhɨ ele owa hnɨmich hn nos moym wɨr eeyso par uje etĩ̵r ese hnɨmich uje tyenɨj tokowa owa nehe.”— 4Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Abraham tokolɨhɨ ese ɨr hnɨmich uje iich otsɨɨ Caldea hn hno debuhu wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Harán. Uje ɨr deych tokite hn Porrosht shuu Abraham hnaas tĩ̵r ele hnɨmich uje eyoklo de, 5per Porrosht ye dosɨm Abraham lɨka hnɨmich petɨkkite hnii pɨkaap per chɨbɨte lahwoso ich shuu ũrpa tatɨm ɨre uje tyenɨj ɨshɨm ɨre ele hnɨmich nehe hn uu ɨr aabo hn uu ɨr aabo õr ahnɨmo. Wɨchɨ uje tatɨm uu Abrahamkite shuu ɨtsorz uje ehn ye ɨr ijĩ̵rsh. 6Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Nos wɨr aabo hn uu õr aabo õr ahnɨmo tyenɨj nos ohno otĩ̵r hnɨmich kɨnẽhet nehe par uje odebuhu. Wɨr ochii ɨr dihipo kɨnãho wahacha. Nos wɨr oso uje odechɨ hnɨmich tyenɨj nos ochii õr deloho hn shish ochɨpa õr nehech terɨhɨ kwatro syento ãyo. 7Uje ta par terɨhɨ erze kwatro syento ãyo hn yok tyenɨj tepyẽr erze oso uje ochii õr deloho. Heke wɨr otokolɨhɨ wahacha nehe ich tyenɨj oteeychãha yokɨhɨ lɨka ele hnɨmich uje owa de.” Wɨr uje Porrosht tatɨm Abrahamkite. 8Eseekite hn Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abraham uje ɨre hn ɨr aabo tyenɨj shish oshiyokõr yar nehe waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Abraham ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Isaac. Ese pɨkɨhnint uje terɨhɨ daalo osho hn Abraham shiyokõr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Depwe Isaac uje ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Jacob hn shiyokõr yarta shuu ɨtsshɨp uje ɨr deych shiyokõrkite. Hn Jacob ɨr ɨrẽhte õr aabo oshũrhakite uje õr dose. Ich nos shiyokõr õr yar waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze õr wee uje õr dose wɨr uje erze israel oso otãra õr.— 9Esteban tatɨm õr ɨm: —Jacob aabo ich opota uje õr deych sahmũrpa uu õr leshɨbich uje iich otsɨɨ José. Ochiwãha ɨre uu dihipo kɨnãho par uje ohnoy otseya wahacha egipto oso õr hnɨmich, per Porrosht shish takashɨm José. 10Porrosht nos chiyuhu erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r José. Shuu eykdeyo hn shuu egipto oso õr rey sahmũr ɨre. Heke ese rey shuu José masaha par õr bahluwa erze egipto oso par tɨbey õr hn shuu tɨbey wɨchɨ ɨr palasyo toy. 11Sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo ese egipto oso õr hnɨmich hn ese canaán oso õr hnɨmich toy. Ich shuu oso odospa hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye odɨraha keshɨ tyenɨj oduhu oposo tãra ɨraãpo par uje otew. 12Per Jacob chunt uje wahacha egipto oso õr hnɨmich trigo de hn shuu deyjo ohno par uje otiya oposo. Erze ɨr aabo wɨr uu eyoklo poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ webich osht uje ohno otĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. 13Uje José leshɨbo ohnopo hn José shuu leshɨbo ochɨraha ɨre heke uu egipto oso õr rey chunt uje yeniipo José leshɨbo. 14Hn José shuu ohno par uje otõhwa ɨr deych Jacob hn par nos otõhwa deeyso. José hõr deeyso onisheheyekite õr setenta y sinko hnakɨrbo. 15Heke Jacob hno debuhu wahacha egipto oso õr hnɨmich. Tooho wahacha hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ otooho wahacha toy. 16Jacob hõr daabo pisho kal uje otoy ich ohnoy otseya õr wahacha ese dɨt Siquem par uje ochihĩtsɨm orĩ̵hɨchɨs asa dukuta uje Abraham lɨshɨ tiyehe wɨr õr ahɨrkite erze Hamor lɨshɨ ɨr aabo.— 17Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje ich ta par terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abrahamkite par chiyuhu erze israel osoho wahacha erze egipto oso õr hnɨmich ich shish ma okɨhniya . 18Eseekite hnakɨrbich yet masaha par egipto oso õr rey. Wɨchɨ ye dɨraha José lɨshpe. 19Ich nos sehnyẽr uu eyoklo poruwo wɨshɨ hn chɨpa õr hn shuu oymɨhɨ uu deyjo ejwert uje hnii oshũrha par uje nos otoy.— 20Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Shiyehe wɨr daalo uje Moisés shũrha. Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje Porrosht shuu ɨhĩ̵rtpa. Uu ɨr deych hn waa ɨr data shish otsakɨs ɨrehe wahacha dahuch ehet nehech shekurko tre. 21Ye õr pwelpe uje otsakɨs ɨre ma ich ochɨbɨte ejwert hn uu egipto oso õr rey ɨr ijɨta chishew ɨre. Wate chii deyjoho. 22Wate shuu nos oshiyokorãha Moisés erze uje egipto oso ochɨraha. Heke ese Moisés ich ukurbo deyo de hn ich chɨrahapa chiilehet. 23Uje ich terɨhɨ kwarenta ãyo hn ɨr eyuwo tɨsɨr uje sehe do tekɨrɨhɨ nahnapso. 24Uje tekɨrɨhɨ õr hn chish nahnapsɨt uje egipto yet loter, heke Moisés sorza wɨchɨ nahnapsɨt hn shuu wɨchɨ egipto yet shuu toy. 25Moisés chɨbɨte uje nos wɨr ɨr ɨhnapso uu israel oso tyenɨj ochɨraha uje Porrosht chiihla ɨre par chiyuhu õr erze egipto oso õr hme per ɨr ɨhnapso ye odɨrehepe. 26Eseekite uje ich dechole hn Moisés taachĩ̵hɨ õr ahɨrpo hn chish uu nahnapso õr osiyer uje oteye. Sehe duhu õr aho kɨɨs heke tatɨm õr ɨm: “Olak ɨhnapsoye. ¿Ɨnaapo heke oterloye?” 27Ese uje satsĩ̵r uu nahnapsɨt chukus Moisés hn tatɨm ɨm: “¿Yeẽkpo uje chɨbɨte owa par uje owa õryok bahluwa hn owa õryok jwe? 28¿Je sehe tuk yok uhu tɨkɨtɨ uhu ɨlo uu egipto yet uje tukhna uhu toy?” 29Uje Moisés chunt uje shuu ɨtsorz hn hno tokolɨhɨchɨs uushɨ par uje hno tĩ̵r wahacha ese hnɨmich uje ich otsɨɨ Madián par uje debuhuchɨs chii ɨr dihipɨt kɨnaha wahacha. Chiileku hn uu ɨr aabo õr osiyer otãra ɨre wahacha.— 30Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje Moises dechɨ kwarenta ãyo hn anjel tokolɨhɨ ɨr ɨkɨchɨhɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨsa uje dechɨ kojach ahɨr uje iich otsɨɨ Sinaí. Ese anjel dechɨ jwekɨta ehet uje hurẽhe wahacha pohorrza waa je ɨtso kowta per wohnesh. 31Uje Moisés umo wate jwekɨta ich chishlabe. Sɨtĩ̵r ɨre wate jwekɨta par uje teychɨm. Chunt Ɨrhĩch ahwoso uje tãra jwekɨta ehet ɨm: 32“Yok uu owa poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht, uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.” Heke Moisés ich ɨkiyo tãra pork ich tolpa. Ye nahmũrpe teychɨm Porrosht. 33Uu Ɨrhĩch tatɨm ɨre ɨm: “Eyuhu erihyo pork ese hnɨmich uje owa de wɨchɨ yok de hn ich yok dichpa. 34Ich tokomo uu israel oso uje ich shish õr losuhlaaboho wahacha egipto oso õr hnɨmich. Wɨr uje tiihla õrkite. Shish tukunt uje õr ɨhnakosh pork ich ochɨpa õr. Heke tɨkihnɨmich par uje tiyuhu orĩ̵hɨ erze egipto oso õr hme. Ele aahle tyenɨj tuu bo eeshpo etĩ̵r wahacha egipto oso õr hnɨmich.”— 35Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Ese Moisés uje antkite ɨr ɨhnapso otsɨtak hn otatɨm ɨre otsɨɨ: “¿Yeẽkpo uje chiihla owa par uje owa õryok bahluwa hn õryok jwe?” Wɨchɨ Moisés Porrosht shuu ɨr anjel tokolɨhɨ ɨkɨchkite par shuu hno tĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. Wahacha ich masaha uu israel oso õr bahluwa par tɨbey õr. Wɨchɨ tyenɨj chiyuhu orĩ̵hɨ erze egipto oso õr hme. 36Moisés shiyokõr yar ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr wahacha egipto oso õr hnɨmich hn chiyuhu orĩ̵hɨ wahacha hn ich shiyokõr yarta toy uje shuu ochɨkãha waa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Rojo. Ich shiyokõr yarpo ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr uje ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa nehech terɨhɨ kwarenta ãyo. 37Ese Moisés wɨchɨ uje keytkẽr uu israel osokite. Tatɨm õr ɨm: “Deeych yet nehe ich Porrosht chiihla hnakɨrbich nohmet par profetya uje seẽtshɨp yok. Wɨchɨ israel os toy. Nos wɨr olak tyenɨj ahakõrlo uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz.” 38Eseekite uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich Moisés dechɨ eyoklo poruwo wɨshɨ õr ahɨr. Moisés dechɨ toy uje Porrosh ɨr anjel keytkẽr ɨrehe wahacha ese kojach Sinaí eeych. Wɨchɨ dechɨ toy uu eyoklo poruwo wɨshɨ õr ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr. Wɨchɨ chunt Porrosht ahwoso uje ɨshɨm oso ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre hn sanɨmɨrãha tatɨm õr par uje eyok pwele yɨrahalo toy. 39Per nos wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye oniyokõrpe uje wɨchɨ tatɨm õr. Shɨ oym ɨre hn sehe odo odeeshpo otĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. 40Otatɨm Aarón otsɨɨ: “Ahakõr kojach par uje oyii õryok porroshtɨhɨ par uje nõya õryok uje oyuko oyeeshpo oyɨtĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. Ese Moisés uje chiyuhu eyokɨhɨ wahachni egipto oso õr hnɨmich ich ye oyɨraha keshɨ latɨk tew ɨre heke ye taãchpe.” 41Shiyehe wɨr daalo ich oshiyokõr wõjɨt ijaabɨt ɨchɨbich hn nos wɨr õr ɨre oshuu loshɨpo hn otsẽru par uje oteeychãha ɨre. Ich oshiyokõr õr ahamich dich par uje oteeychãha wɨchɨ wõjɨt ɨchɨbich uje oshiyokõr. 42Heke Porrosht iim õr par shɨ oteeychãha ese deeych hn ese shekurko hn erze porrzeebe shɨ ɨtso uje Porrosht ɨr profeta chichewkite uje Porrosht sole: “Israel oso, erze kwarenta ãyo uje olak de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ¿je tukulo loshɨpo par uje eeychãhalo yokni? 43Ye ahakõrlope uje ɨtsorz. Olak ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje iich otsɨɨ Moloc ɨr ihyuch hn ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje ich kojach pɨt uje iich otsɨɨ Refán uje ɨtso porrzeebcha. Wɨr kojano po uje ahakõrlokite par uje eeychãhalo. Heke tyenɨj tuu nos wɨr olak ɨmãho otaãcha nehe hn ochishew olak hn nos ohnoy olak otseya olak wahacha dɨt Babilonia pɨt.” Wɨchɨ uje profeta chichewkite.— 44Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich shish otõhwa Porrosht ihyuch. Wɨchɨ shɨ karpɨt uje iich otsɨɨ tabernakulo. Wɨchɨ uje Porrosht tatɨm Moiseskite par uje shuu oshiyokõr oshuu seẽtshɨp uje Porrosht chowa ɨre. 45Eyok poruwo wɨshɨ hn uu õr bahlut Josué oshuu otõhwa wɨchɨ karpɨt otseya ele hnɨmich uje otsatsɨr uu nasyone yewokite par uje ochishew õr hnɨmo. Porrosht takashɨm õr heke shish otserz namãho. Ese karpɨt ich shish de lɨka ele hnɨmich nehech terɨhɨ uu daalo uje rey David tɨbey uu israel oso. 46Porrosht shish takashɨm rey David heke sapur Porrosht par uje shiyokõr Porrosht ihyuch. Porrosht wɨchɨ uu eyoklo porokkite Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht. 47Per Porrosht ye duhu rey David lɨshɨ niyokõr dahuch petɨkkite. Wɨchɨ shuu David ɨr ijɨt uje iich otsɨɨ Salomón shiyokõr dahuch. 48Per Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Ye debuhu pwert ehetpe uje hnakɨrbo oshiyokõr. Profeta nohmet tatkite ɨm: “Porrosht sole: 49Poõrc wɨchɨ yok pɨbe hn ele hnɨmich lɨkɨ pɨr owich. ¿Tyenɨj uhulo ɨnaapo par uje ahakõrlo pihyuch par takabuhu?” Hn uu Ɨrhĩch ɨm: “¿Tokots paãrz hnɨmichɨhɨ ɨraãpo? Nĩhyok owich. 50Nos tiyokõr wɨr kuchekite.”— 51Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak shish olak hu kata. Nos olak aho ich ye ahmũrlo Porroshtpe. Ye ahmũrlo ẽrlo Porrosht ahwospe. Nos wɨr olak shish ye nahmũrlope uje ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich tata shuu ɨtsorz. Nos wɨr olak shɨ olak ɨtso uu olak poruwo wɨshɨ. 52Olak poruwo wɨshɨ shish oshiyokõr mɨhnuwõho erze profeta wɨshɨ. Oshuu profeta yewo wɨshɨ oshuu otoy uje otata uje Cristo tyenɨj taãcha nehe. Hn olak aslo ɨre hn asɨmlo õr par uje uhulo oshuu oshuu toni. 53Porrosht shuu ɨr anjele oshɨm olak ɨr leykite per ye ahakõrlope uje tata shuu ɨtsorz.— 54Eseekite uje ochunt uje Esteban tatɨm õrkɨ ich ochesdelpa nehech oches dabtẽre pork ich otsɨtak pishɨ wɨchɨ Esteban. 55Per Porrosht Ɨchɨbich shuu Esteban chɨnkiya poõrc. Shuu umo Porrosht yokõrt hn shuu umo Jesús iyehe Porrosht waãchta. 56Esteban tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo, tokomo poõrc ich ɨsãha. Tokomo Cristo iyehe Porrosht waachjãrrza.— 57Uje ochunt Esteban ahwoso uje shuu ɨtsorz ich otsajuwe nar ochĩ̵ra nahme. Ich otɨbich jwertpa. Nos ooshɨ odale par uje ochishew ɨre. 58Ochurz otseya dɨt nẽr ɨchii oshuu ochĩ̵ra kojano po. Per wap erze uje õr denunsya ɨre ochiyuhu nanerpɨ par uje ye nontew õrpe uje oshuu Esteban oshuu toy. Oshɨm nanerpɨ ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt uje iich otsɨɨ Saulo oshuu tɨbey. 59Uje ehn oshuu ochĩ̵ra kojano po hn Esteban orar ɨm: —Ɨrhĩche Jesús, tokosɨm owa pɨchɨbich.— 60Esteban sakɨr icha dete hnɨmo hn tɨbich jwerte ɨm: —Ɨrhĩche, ye epiyer õr par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ yok.— Uje tata shuu ɨtsorz ich toy.

will be added

X\