HECHOS 21

1Eseekite uje oyitokolɨhɨchɨs Porrosht aabo õr ahɨr hn oyonãha pohorrza oyɨtĩ̵r wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Cos. Oyitokolɨhɨchɨs Cos hn deeych yet oyaachĩ̵hɨ ese hnɨmich Rodas. Oyitokolɨhɨchɨs Rodas hn oyɨtĩ̵r wahacha ese dɨt Pátara. 2Oyihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn oyish pohorrza yata waa je hno tĩ̵r Fenicia hn oyonãha. 3Oyumo ese hnɨmich Chipre uje oyɨkãhachɨs. De norte yɨt per shish õryok oyonãha nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha ese dɨt Tiro uje dechɨ ese hnɨmich Siria. Uje ehn ochɨrmas kushjãro uje de pohorrza ehet ese dɨt Tiro 4hn oyihnɨmich oyish Porrosht aabohochɨs. Oyiyaha õr ahɨr nehech daalo syete. Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr par uje otatɨm Pablo par uje ye tĩ̵r Jerusalén. 5Uje ich terɨhɨ erze daalo syete hn oyitokolɨhɨchɨs. Nos wɨr Porrosht aabo hn uu õr ɨrẽhte hn uu õr aabo õya õryok uje oyɨtĩ̵r onoota bahluta wɨrc. Uje oyaachĩ̵hɨchɨs hn nos oyotsa õryok kete hnɨmo hn õryok orar oyapur Porrosht. 6Uje ich yuwɨrke hn oyetye hn oyi pohorrza ehet hn wɨr ohno otseyhi. 7Oyitokolɨhɨ dɨt Tiro hn oyonãha asa pohorrza nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Tolemaida. Uje oyaachĩ̵hɨchɨs hn oyish Porrosht aabo hn oyete õr. Oyiyaha õr ahɨr deeych nohmɨra. 8Deychole hn oyitokolɨhɨ Tolemaida oyɨtĩ̵r dɨt Cesarea. Oyiyahachɨs Felipe ɨr ihyuch. Ese Felipe wɨchɨ shish sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Ɨr diakonoho wahacha Jerusalén uje ehn õr syetekite. 9Ese Felipe eebe ode uje õr kwatro. Õr phar. Wɨr profeta yẽr pork Porrosht Ɨchɨbich shish shuu ochɨraha kuche par uje otatɨm erze Porrosht aabo yewo. 10Uje ehn õryok dechɨ daalo arhaabo hn profet yet taãcha iich otsɨɨ Agabo. Tãr wahacha Judea. 11Uje taachĩ̵hɨchɨs õryok ahɨr hn chiyuhu Pablo ɨhɨrosht. Shiyeru nahmike hn shiyeru deer hn Agabo tatɨm õryok ɨm: —Porrosht Ɨchɨbich sole: “Erze israel oso uje odechɨ Jerusalén tyenɨj ochishew ese õr ɨhɨrosht yɨnsɨrc hn oshɨm wɨr dihipo kɨnãho nehe.”— 12Uje oyunt uje ɨtsorz hn oyitɨm Pablo par uje ye tĩ̵r Jerusalén nehe. 13Pablo tatɨm õryok ɨm: —¿Ɨnaapo heke eyerhlo hn ich uhulo yok dosdarak? Ye tɨkɨtɨlpe par uje oshiyeru yok hn ye tɨkɨtɨlpe par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ wahacha Jerusalén. Shɨ pork ye tokotiis uu õryok Ɨrhĩch Jesús ich ye tɨkɨtɨlpe uje tɨkɨtɨ.— 14Pablo shish chɨbɨte uje hno tĩ̵r Jerusalén nehe hn ye õryok pwele oyontew heke oyukwim uje oyitɨm ɨre oyuhu ɨtsorz: —Shɨ Porrosht niyokõr uje ɨre sahmũr.— 15Eseekite hn oyɨnshii õryok hn oyuko oyɨtĩ̵r Jerusalén. 16Porrosht aabo yewo uje otãra wahacha Cesarea õya õryok. Wɨr uje ohnoy õryok otseya õryok ese hnakɨrbich ihyuch uje iich otsɨɨ Mnasón. Wɨchɨ os watak uje Porrosht aap. Tãra Chipre. Õryok tyenɨj oyiyakaha ɨr ihyuch. 17Eseekite uje oyaachĩ̵hɨchɨs Jerusalén hn oyekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo ich õr aylpa. 18Uje ich deychole hn oyukwĩya Pablo oyɨtĩ̵r Santiago. Nos wɨr anciano uje otɨbey Porrosht aaboho wahacha Jerusalén odechɨ toy. 19Pablo seta õr hn nos tatɨm õr uu kuche uje Porrosht shiyokorĩ̵hɨ wɨr dihipo kɨnãhoni hn tatɨm õr toy uje Porrosht shuu shiyokorãha õrni. 20Nos wɨr õr ɨre ochunt uje ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ich om uje Porrosht shiyokõrni.— Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Eraha uje erze israel oso ich õr miles uje ye olotiis Jesuspe hn omasaha par Porrosht aabo. Õr ɨre ich otsahmũr asa ley waa je Moises chichewkite. 21Yewo ode lɨka uje ochinehnɨm owa otatɨm erze Porrosht aabo otsɨɨ: “Pablo nos shiyokorãha erze israel oso uje ode wahacha dihipo kɨnãho õr hnɨmo tatɨm õr par uje oym asa ley waa je Moises chichewkite.” Hn ochinehnɨm owa otsɨɨ: “Pablo shiyokorãha wɨr israel oso par uje ye odɨbɨte erze õr aabo õr yar hn shiyokorãha õrpo par uje nos oym asa deluuta uje eyok poruwo wɨshɨ oshɨm eyokni.” 22Uje ehn yahpaa erze oso onunt uje aãchhna hn otakɨsho lawich nehe ich tyenɨj yiyokõr kuchẽrk. 23Ahakõr uje oyitɨm owa. Hnakɨrbo õr kwatro odechɨ Porrosht aabo õr ahɨr uje ochɨbɨte lahwoshna par uje tyenɨj oshiyokõr kuche. 24Wap boy erze õr kwatro par uje onɨshii õr hn owa. Uje onɨshii olak ich boy õr eya õr wahacha templo patikɨt ehet hn eshɨ par otuhu õr hu onɨnshɨp hn owa ɨtspo uhu otuhu eheta onɨnshɨp. Uje nos wɨr Porrosht aabo omo uje tyenɨj ahakõr ich tyenɨj ochɨraha uje ich ye ũrpe uje ochuntni. Heke ochɨraha uje erze yewo wɨr shɨ otata lekushi pork ahakõr uje ley tata.— 25Hn Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Nos wɨr dihipo kɨnãho uje ye olotiis Jesuspe oyichew hutɨtani hn oyosɨm õr. Õryok oyɨbɨte uje tata par uje ye otew erze loshɨpo uje oshuu par oteeychãha kojan po. “Ye elɨlo armɨtsɨ. Ye elɨlo erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc hn ye armɨsta tokolpe. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mĩ̵hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye hn ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mĩ̵hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy.”— 26Eseekite uje ich dechole hn Pablo hõr erze hnakɨrbo õr kwatro onɨshii ɨre par otĩ̵r templo. Uje ich ochɨmɨt ɨreke hn Pablo hnoy õr seya õr wahacha templo patikɨt ehet par otatɨm wɨr hnakɨrbo uje odechɨ par uje ochɨraha latɨk nehe hn erze daalo syete sɨhna ɨre hn tyenɨj oshuu loshɨpo par oteeychãha Porrosht. 27Uje ehn yahpaa terɨhɨ erze daalo syete hn Pablo dechɨ templo patikɨt ehet. Wɨr odechɨ toy erze israel oso nohmɨramo uje otãra wahacha hnɨmich Asia. Omo Pablohochɨs hn otɨbich par oshuu wɨr oso otsɨtak ɨre. Sehe oduhu odishew. 28Õr ɨre otɨbich otɨbi wɨr israel yewo otsɨɨ: —Hnakɨrbo watsaklo, akashɨmlo õryok. Ese hnakɨrbich shish dɨrkɨhɨ ĩ̵rmo lekɨtiyo. Nos shiyokorãha oso tata uje ye duhu eyok ɨluu jukur hn ɨre tata uje ye duhu asa eyok ley jukur hn ɨre tata uje ye duhu eyok templo jukur. Ye shɨ erzepe uje shiyokõr. Tõhwa dihipo kɨnãho toy seya õr lɨka templo patikɨt ehet. Wɨr griego yewo heke shuu Porrosht ihyuch mĩ̵hnɨk.— 29Õr ɨre omo Pablo hõr Trófimo dɨt ehethna. Wɨchɨ Efeso os. Õr ɨre ochɨbɨte uje Pablo hnoyɨhɨchɨs seya templo patikɨt ehet. 30Uje nos wɨr dɨt oso ochunt õr ich otsɨtak Pablo. Otãra lekɨtiyo ooshɨ odale Pablo. Ochishew ɨre hn ochurz otseya ejwert ɨchii oshiyeru asa templo patikɨt uhurrza. 31Uje ehn oshuu Pablo hn ese ohyerptoso õr bahlut chunt uje oshiyokõr. Erze ohyerptoso wɨr Romano yewo. 32Shuu wɨr otakɨsho lawich shɨchish erze oficial hn erze ohyerptoso. Ooshɨ otĩ̵r ese uje oso ode. Uje omo ese ohyerptoso õr bahlut uje tɨrẽt tĩ̵r õr hn tõhwa wɨr ɨr ohyerptoso ich oym oshuu Pablo. 33Ese õr bahlut taachĩ̵hɨchɨs hn shuu wɨr ohyerptoso ochishew Pablo. Shuu oshiyeru ɨr hmeyko hn dɨle ochĩ̵ra kenena osiyer. Ese ohyerptoso õr bahlut tatɨm erze oso ɨm: —¿Dɨk yeẽkpo? ¿Niyokõr latɨkpoko?— 34Erze oso õr ehet yewo ode uje õr ahwoso kɨnãho kɨnãho ye ɨlyepe. Heke ese õr bahlut ye dɨrehepe keshɨ latɨkpo uje ich ũru pork ich õr pehebɨt data. Heke shuu wɨr ɨr ohyerptoso ohnoy Pablo otseya ohyerpta. 35Uje Pablo taachĩ̵hɨchɨs ich ye pwel dohɨr kalertape pork oso shish oshuu ɨre. Heke erze ohyerptoso otsem ɨre hn ohnoy odohɨr kalerta. 36Erze oso oyehe nẽr hn otɨbich otsɨɨ: —Tukulo.— 37Uje ich ta par ochɨmchaha Pablo asa ohyerpta ehet hn tatɨm ese õr bahlut ɨm: —Sehe tɨkitkẽr owa tuu pɨkaap.— Ese õr bahlut tatɨm ɨm: —¿Je eraha eẽt griego õr ahwoso? 38¿Je ye owa egipt ospe uje ich osdeyo uhu wɨr oso otsɨtak gobierno hn õhwa erze hnakɨrbo uje õr kwatro mil õya owa uje etĩ̵r ese hnɨmich uje ɨsa?— 39Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Yok israel ya. Tokõra wahacha ese dɨt Tarso uje dechɨ ese hnɨmich Cilicia. Ese dɨt wɨchɨ ich dich. Tapur owa par uje tɨkitkẽr wɨr oso.— 40Uje ese õr bahlut ɨshɨm Pabloko par uje chiilehet hn iyehetɨhɨchɨs kalerta eeych hn chɨra wɨr oso õr nahmɨta par uje ye odiilehet. Uje ye odiilehet petɨkɨke hn seẽt wɨr hebreo õr ahwoso.

will be added

X\